Miks oleme valmis kuulsuste näritud nätsu eest sadu eurosid välja käima? (1)

Riin Aljas
, teadustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marilyn Monroe legendaarne kleit
Marilyn Monroe legendaarne kleit Foto: Kena Betancur/AFP

Uuringud näitavad, et inimestel on teatud esemete suhtes «maagiline külgetõmme». Kuulsuste esemeid väärtustavad juba nelja-aastasedki.

Eelmise aasta novembris müüdi Marilyn Monroe kuulus kleit, milles ta ka president John F Kennedyle sünnipäeva laulis, ligi 4,81 miljoni dollari eest. Kuigi Marilyni kleiti ümbritseb ajalooline müstika ja tegu on ka unikaalse esemega, makstakse mõnikord uskumatudi summasid ka täiesti absurdsete asjade eest, mida omasugustest eristada on pea võimatu. Näiteks müüdi 2004. aastal Britney Spearsi suust läbi käinud närimiskummi osi hinnaga sada naela tükk. Mis paneb meid aga selliste asjade eest maksma?

Samale küsimusele otsis vastust ka The Guardian ja nii vahendasid nad kuulsat mõtteeksperimenti, kus inimestel palutakse mõelda selle üle, kui suure tõenäosusega on nad valmis oma lemmik kuulsuse kampsunit ostma, kuivõrd tahaksid nad seda ise kanda ning kas neile läheb korda tõsiasi, et objekti spetsiifika tõttu just nende lemmikkuulsuse kampsuni järele turul väga suurt nõudlust ei ole. Viimaks uuriti sedagi, kas inimesed ostaks kampsuni ka siis, kui kuulsus ise omandatud riideeset kunagi ei kandnud.

Uuringud näitasid, et eseme edasimüümise keerukus inimesi väga ei kõigutanud. Teisalt langes kihk kuulsuste asju osta suuresti, kui selgus, et asja omamisest hoolimata, pole staar seda ise katsunud. Teadlaste sõnul näitavad tulemused, et tavaline suhe esemetesse ning üldine turuolukord kuulsuste meeneid ei mõjuta. Selle asemel ostavad inimesed uskumatuid esemeid kokku hoopiski maagilisel külgetõmbel põhinevate uskumuste tõttu.

Sellest maagilisest külgetõmbest rääkisid antropoloogid esimest korda juba 19. sajandil inimeste suhtumist esemetesse uurides. Sealjuures ilmneb see juba põngerjategi juures, sest uuringud näitasid, et juba nelja-aastased väärtustasid kuningannale omistatud eset tunduvalt rohkem kui selle identset koopiat.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles