40 kohalikku korjust ja tuleb juurde: lennuõnnetuste fetiši eripärad

Riin Aljas
, teadustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lennuk Tallinna lennujaamas.
Lennuk Tallinna lennujaamas. Foto: Teet Malsroos / SL Õhtuleht

Lennuõnnetuste anatoomiat analüüsinud teadlased märgivad, et huvi katastroofi vastu kaob nädalaga, olenemata sellest, kas selles hukkub 50 või 500 inimest.

Nii vahendas ERR-i teadusportaal Novaator Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes ilmunud uurimust, kus analüüsiti tuhande lennuõnnetustega seotud Vikipeedia-artikli loetavust. Artiklid olid inglise või hispaania keeles. 

«Võiks oletada, et suuremad õnnetused süüvivad mällu pikemaks ajaks, kuid tundub, et ohvrite arv ei mängi inimeste tähelepanu köitmise juures mingit rolli. Keskmiselt kolm kuni kümme päeva pärast õnnetust tunneb selle vastu huvi juba poole vähem inimesi,» vahendas Novaator uurimuse esimese autori Ruth García-Gavilanesi sõnu. 

Küll aga oleneb ohvrite arvust see, kui palju artikkel algselt tähelepanu tõmbab. Ingliskeelses Vikipeedias tähelepanu äratamiseks peab ohvrite arv ületama 40, hispaaniakeelses 70 hukkunu piiri. 

Loe edasi Novaatorist

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles