Tänavu seisab Nobeli preemiate žürii keerulise otsuse ees: ehkki avastused on võimsad, pole teada, kes ikkagi nende tegemises suurimat rolli mängis.
Kuidas otsustada, kes saab Nobeli?
27. september 2016, 14:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järgmisel nädalal selguvad tänavused Nobeli preemiate võitjad. Tegu on kõige prestiižikamate teadusauhindadega. Nädal enne auhindu arutleb aga kogu maailm selle üle, kellele preemia minna võiks. Võrreldes eelmiste aastatega, on võitjate väljaselgitamine eriti keeruline, vahendab ajakiri Nature.
Ühe favoriidina nähakse CRISPR-Cas9 geenitehnoloogia avastajaid. CRISPR geniaalsus seisneb selles, et meetod võimaldab küllaltki lihtsalt ja kiiresti genoomis muutuseid teha. Füüsikas ennustatakse võitu gravitatsioonilainete avastajatele.
Ometigi muudab asja keeruliseks tõsiasi, et gravitatsioonilainete avastamise taga seisab ligi tuhat teadlast ning CRISPR-Cas9 tehnoloogia puhulgi pole selge, kellele meetodi patent kuulub. Nii kerkib üles küsimus, kas Nobeli preemiaga peaks ootama seni, kuni patendivaidlused lõpevad ning kuivõrd võib võimalik Nobeli auhind omakorda patendivaidluseid mõjutada.
Nobeli preemia eelsed ennustused ulatuvad juba saja aasta tagusesse aega, kui neid auhindu esimest korda jagama hakati, rääkis ajakirjale Nature Düsseldorfi ülikooli ajaloolane Nils Hansson, kes on Nobeli preemia alased arhiivid põhjalikult läbi uurinud. Asjaga tegelevad ajaloolased seetõttu, et erinevalt võitjatest avalikustatakse Nobeli preemiate nominendid alles 50 aastat hiljem.
Hannsoni sõnul on kolme teadlase reegel – just nii palju teadlasi võib auhinda jagada – küsimusi tekitanud juba algusest peale ning osa teadlasi eelistaks varianti, kus auhind läheks konkreetsete inimeste asemel tervele uurimisrühmale. Põhjus peitub selles, et sageli on keeruline välja selgitada, kes teadusavastuses suurimat rolli mängis.
Teadlaste välja valimise keerukust peegeldavad ka ennustused. Kui eelmisel aastal ennustas Thomson Reutersi analüütikakeskus, et CRISPR-Cas9 eest võtavad auhinna USA-s ja Saksamaal töötavad teadlased Jennifer Doudna ja Emmanuelle Charpentier (tegelikult läks auhind aga teadlastele, kes uurisid, kuidas rakud kahjustatud DNA-d parandavad ja geneetilist informatsiooni kaitsevad), siis tänavu ennustab keskus CRISPR-Cas9-ga seotud võitu hoopiski MIT, Harvardi ja Cambridge ülikooli juures töötavatele Feng Zhangile ja Georg Churchile. Kui eelmisel aastal ennustasid nad võitu CRISPR-Cas9 tehnika välja töötamise eest, siis tänavu peaks võit minema CRISPR-Cas9 kasutamise eest hiirte ja inimeste rakkudes. Nii osutab ülikoolide vahelisele patendivaidlusele tähelepanu ka Thomson Reuters, sest jutt käib tegelikult sellest, kumma ülikooli uurimisrühma teadlastele auhind läheb.
Loe põhjalikumalt edasi Nature’i loost SIIT ning vaata Nobeli preemia kajastusi järgmisel nädalal Postimehe teadusportaalist.