Tulevikus võib paljunemine toimuda ilma munaraku viljastamiseta (1)

Kaur Maran
, teadusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt on illustreeriv
Pilt on illustreeriv Foto: SCANPIX

Naharakkude «ära petmine» võib tulevikus kaotada vajaduse munaraku järele.

«Oma uurimusega heidame me kinda embrüoloogide seas 1827. aastast (embrüo avastamisest Karl Ernst von Baeri poolt - K.M.) kehtinud dogmale, et ainult seemnerakust viljastatud munarakk saab viia imetajate sünnini,» ütles uuringut juhtinud embrüoloog Tony Perry The Guardianile ja lisas, et uus lähenemine avab laia valiku uusi võimalusi.

Kuigi tuleviku ennustamine on tänamatu tegevus ja uus tehnoloogiagi veel lapsekingades, on siin teadlaste sõnul mitmeid võimalusi luua midagi ennekuulmatut. Näiteks võib saada reaalsuseks munarakke mitte tootvate naiste rasedus, samamoodi ka turvaline rasedus naistes, kes on läbinud vähiravi ja kelle munarakud on seetõttu kahjustunud.

Lisaks võivad uue tehnika võimalused pakkuda uusi võimalusi ka homoseksuaalsetele meespaaridele. Naharakkude ja spermide liitmisel tekkivas embrüos arenenud lapsel oleks pärilikkusainet mõlemast isast ja põhimõtteliselt ei oleks naiste osalus laste tegemises sellisel juhul enam vajalik. Mõistagi võib sellisest arengust oodata ka palju eetilisi küsimusi ja tuliseid vaidlusi.

Ühe pakilisemalt vajalikuma rakendusena toovad teadlased aga välja mõjud tehistingimustes kasvatatavate loomade paljundamisele.

Kinnituseks, et selline areng on võimalik, kasvatas grupp Bathi Ülikooli teadlasi üles pesakonna hiirepoegi. Ilma munarakuta arenenud vastsündinute puhul ei täheldatud seejuures ühtegi terviseprobleemi.

Ajakirjas Nature Communications avaldatud artiklis kirjeldavad teadlased, kuidas kasutasid erinevaid keemilisi reaktsioone, et arendada viljastamata munarakust embrüo. Enamasti ei kesta sellised viljatud embrüod kuigi kaua ja surevad peagi. Seekord lisati neile aga seemnerakud, misjärel viidi viljastatud embrüo emastesse hiirtesse, kes sünnitasid peagi 30 järglast. Tõsi küll, kirjeldatud protsessi edukus oli vaid 24 protsenti, kuid samas ei ilmnenud vastsündinutes ühtegi ebatavalist terviseprobleemi. Revolutsiooniline on seejuures, et tavapärast munaraku viljastamist seejuures ei toimunudki.

Kuna viljastamata munarakust kasvatatud embrüod sarnanevad väga nahaga, ongi Tony Perry sõnul järgmine samm nende uurimistöös uurida munarakkude naharakkudega asendamise võimalust. «Kas me saame sellega ka reaalselt hakkama? Ma ei tea. Samas on see täiesti võimalik, et kunagi kauges tulevikus vaadatakse meie tänasele avastusele ja öeldakse, et sealt see kõik algas.»

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles