Selle eest, et meil atmosfääris just 21 protsenti hapnikku on, tuleks tänada väikeseid tagasihoidlikele sammaltaimedele, kes umbes 470 miljonit aastat tagasi maismaale elama asusid.
Esimesed maismaasamblad tegid õhu hapnikurikkaks
18. august 2016, 12:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii vahendas ERR-i teadusportaal Novaator rahvusvahelise teadusrühma uurimistulemusi, kes uurisid seda iidset migratsioonilainet arvutisimulatsiooni abil, omistades omaaegsetele sammaltaimedele tänapäeva sammaltaimedest tuntud omadusi.
Arvuti näitas seepeale, et maismaa hõivanud sammaltaimed panid käima uue võimsa üleilmse hapnikuringkäigu. Selle tulemusel tõusiski seni suhteliselt madalal püsinud hapnikutase atmosfääris tänase tasemega võrreldavaks umbes ajaks 420 kuni 400 miljonit aastat tagasi.
Niisugune arvutustulemus, mille saamisest ja muust kontekstist kirjutavad Lenton ja kaasautorid Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, on kooskõlas ka varasemate uuringute põhjal tuletatud atmosfääri hapnikusisalduse ajagraafikuga.
Loe pikemalt Novaatorist.