Tallinn muutub tulevikus venekeelsemaks (34)

Riin Aljas
, teadustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PM graafika

Aastatel 2000–2011 kolis kõige rohkem pealinna eestlasi Pelgulinna, Kalamajja ja Pääskülla. Vene rahvusest inimesed kolisid enim aga Laagna, Mustakivi ning Väike-Õismäe asumisse. Tallinna eeslinnadesse minnes vaatasid eestlased ülekaalukalt Viimsi poole, venelased aga kolisid Maardusse. Tallinnaga täiesti hüvasti jätnud eestlased kolisid mööda Eestit laiali, venelased eelkõige Ida-Virumaale, tööstuslinnadesse ja Tartusse.

Nii selgus juuni lõpus ajakirjas Demographic Research avaldatud Tartu Ülikooli teadlaste artiklist, mis uuris rahvaloenduse andmete põhjal pealinlaste kolimise suundumusi, eraldi olid luubi all eesti ja vene kodukeelega inimesed.

Et rahvaloendused toimusid 2000. aasta alguses ja 2011. aasta lõpus, sai inimeste liikumist jälgida väga pika aja jooksul. Sellisel viisil pole eestlaste ja eestivenelaste liikumist enne uuritud. Artikkel käsitles eelkõige, kuhu Tallinna inimesed kolivad, mitte niivõrd seda, kuidas linnaosad ise on muutunud, mistõttu pealinna sisserändajate hulka uurimuses ei arvestatud.

Kommentaarid (34)
Copy
Tagasi üles