Supernoovaplahvatuse jäänus - Krabi udukogu

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Krabi udukogu
Krabi udukogu Foto: AP / Scanpix

Sõnni tähtkujus asuv Krabi udukogu (M1) on taevalaotuse üks kõige uuritumaid objekte, olles lausa kosmiline ikoon.

USA kosmoseagentuur NASA sai Chandra röntgenobservatooriumi ning Hubble´i ja Spitzer kosmoseteleskoopide abil sellest objektist uusi fotosid, kirjutab AP.

Krabi udukogu on supernoovaplahvatuse jäänus. See asub Maast 6500 valgusaasta kaugusel ja selle läbimõõt on 11 valgusaastat.

Krabi-udu helendamise põhjus peitub selles, et plahvatanud tähest jäi alles tuum, mis kiirgab.

NASA andmetel plahvatas täht 1054. aastal. Selle kohta on säilinud tollaste Jaapani, Hiina ja Pärsia astronoomide märkmed.

Inglise astronoom John Bevis leidis 1731. aastal Sõnni tähtkujust uduse ala. Sama märkas 1758. aastal ka prantslane Charles Messier, kelle arvates oli tegemist komeedisarnase objektiga.

Krabi udukogule andis nime Iiri astronoom William Parsons, kes tegi sellest joonise. Joonis oli väga krabi moodi.

20. sajandil tehti kindlaks, et nimetatud udukogu paisub kiirusega 1500 kilomeetrit sekundis. Siis seostati see ka 1054. aasta supernoovaplahvatusega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles