/nginx/o/2017/09/20/7121201t1h1779.jpg)
Rasputin oli vene talupoeg, kellest sai kõigepealt troonipärija Aleksei ravitseja. Juba varsti pälvis «pühamees» aga tsaariperekonna täieliku usalduse ning hakkas seeläbi mõjutama riigivalitsemist. Vene eliidile ja monarhistidele see aga ei meeldinud.
Rasputin väitis, et ta on ravitseja, kes on suuteline isegi tulevikku ette ennustama. Tsaarinna Aleksandra Fjodorovna uskus lausa, et tegu on Jumala poolt valitud saadikuga, kirjutab History. Legendide kohaselt oli Rasputin ka tsaarinna armuke.
Kuna «pühamees» sekkus läbi tsaariperekonna ka aktiivselt poliitikasse, otsustas grupp aadlikke, tsaari õetütre abikaasa Felix Jussupovi- ja tsaari nõbu Dmitri Pavlovitši eestvedamisel ta tappa. Koos paari abilisega kutsuti Rasputin 1916. aastal ööl vastu 30. detsembrit Jussupovi lossi külla.
Kõigepealt prooviti meest mürgitada toidu ja veiniga, kuhu oli pandud tsüaniidi. Nähes, et mürk ei toimi, tulistasid nad Rasputinit. Kuna ka kuulid «pühameest» ei tapnud, viskasid mehed ta kõige lõpuks jääkülma Neeva jõkke.
Rasputini surma ümber keerleb ka palju erinevaid vandenõuteooriaid. Välja on pakutud isegi seda, et tapmise organiseerisid Suurbritannia välisluure töötajad.