Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Graafikud: Põhja-Korea tuumakatsetuse lööklained jõudsid ka Eestisse

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Pilt on illustreeriv | FOTO: akg-images / scanpix

Väikese ajavahega salvestus Kim Jong-un'i nädalavahetuse tuumakatsetus ka kõigil Eesti seismoloogiajaamade seismogrammidel.

Möödunud nädalavahetusel maailma tähelepanu tõmmanud võimalik vesinikupommi katsetus oli nii võimas, et põhjustas USA geoloogiateenistuse andmetel koguni maavärina magnituudiga 6,3, millele järgnes ka 4,1-ne tõuge. USA meedia andmetel kaasnes maavärinatega ka mitu maalihet.

Pommi põhjustatud tõuked olid niivõrd tugevad, et ulatusid ka Eestisse. Korea poolsaarelt siia jõudmiseks kulus pikilainetel veidi üle 10 minuti. Kuigi siia jõudes olid need inimese jaoks märkamatult nõrgad, olid need siiski piisavalt tugevad, et salvestuda meie seismoloogiajaamade seismogrammidel.

Eesti geoloogiakeskuse seismoloogi Heidi Soosalu kinnitusel on Eesti jaamad varemgi tuumaplahvatustega kaasnenud laineid registreerinud. Eesti seismoloogilise seire jaoks on tuumakatsetuste mõõtmine tema sõnul küll pigem illustratiivne – võimalus näidata süsteemi võimet erinevaid sündmusi lähedalt ja kaugelt salvestada. Samas tehakse rahvusvahelist koostööd ka Potsdami Maauuringute Keskusega.

«Tuumapommikatsetuste seiramisel on oluline sündmused võimalikult hästi lokaliseerida ning signaalide kuju analüüsida. Nii selgub näiteks, kas sündmus toimus sõjalise objekti sees – nagu nüüd Põhja-Koreas – ja kas see oli looduslik maavärin või tuumaplahvatus. Siis ei saa selliseid katseid korraldav riik vastupidist väita, kuigi Põhja-Korea nendega praegu pigem uhkustab,» ütles Soosalu.

Seismoloogilise seire lõplik eesmärk tuumarelvade kohta on Soosalu sõnul, et ükski riik ei saaks katsetusi salaja korraldada. Selleks on aga vajalik nii järjepidev ja augutu seismoloogiline seire ja ka koostöö muude seiresüsteemidega.

Viimastel aastatel ei ole ükski riik peale Põhja-Korea tuumakatsetusi korraldanud. Kõik nende tehtud plahvatused on registreeritud ka seismoloogiajaamade poolt. Neid kõrvutades joonistub välja ka erak-riigi tuumavõimekuse kasv:

Tagasi üles