Täna ajaloos 6.08: algas sundkollektiviseerimine Eestis (6)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Autasud kolhoosidele.
Autasud kolhoosidele. Foto: Valdo Ots / Sakala / Scanpix

1947 – Saaremaal Sakla külas toimus Viktor Kingissepa nimelise kolhoosi esimene üldkoosolek. See oli tähiseks sundkollektiviseerimise algusele Eestis.

Sundkollektiviseerimine Eestis algas pärast II maailmasõja lõppu, mil hakati tollases Eesti NSV-s tegema ettevalmistusi kollektiviseerimiseks – talumajandite ühendamiseks põllumajanduslikeks suurettevõtteiks. Esimeste kolhooside asutamine kavandati aastaiks 1948–1949. Tegelikult algas sundkollektiviseerimine 1947. aastal, pärast ÜK(b)P KK Poliitbüroo 21. mai otsust «Kolhooside moodustamisest Leedu, Läti ja Eesti NSV-s.»

30. augustil kehtestati talumajapidamistele ülikõrged maksud. Sel aastal asutati Eestis 5 kolhoosi, esimene Saaremaal, Valjala vallas 6. septembril 1947 EK(b)P Saaremaa Komitee organisatsioonilise osakonna juhataja Herman Kuninga (1912–1974) juhtimisel.

Esmane vabatahtlik kollektiviseerumine jäi elanike vastuseisu tõttu loiuks, kuid Massiline kollektiviseerimine algas 1949. aasta lõpus. Selle vallandas hirm, mille oli põhjustanud kulakuiks tunnistatud isikute Siberisse märtsiküüditamine, mis algas 25. märtsil 1949.

1581 – Narva piiramine: rootslased vallutasid venelastelt Narva.

1888 – Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas hakkas haridust andma Eesti Aleksandri linnakool.

1901 – suurpõllumeeste eestvõttel algas Tartus 9. septembrini kestnud Põhja-Liivimaa augustikuu näitus.

1909 – Tallinnas alustas praktilist tegevust Eesti Kunstiselts.

1913 – «Hamleti» lavastusega avati uus Estonia teatrimaja Tallinnas.

1919 – Tallinnas toimus Eesti kirjanike esimene kongress, kus valiti Kirjanikkude keskkomitee.

1920 – valitsus võttis vastu seaduse, mille järgi pidi asutatama Valga ja Alutaguse maakond (viimane jäi siiski loomata).

1947 – Saaremaal Sakla külas toimus Viktor Kingissepa nimelise kolhoosi esimene üldkoosolek. See oli tähiseks sundkollektiviseerimise algusele Eestis.

1991 – Nõukogude Liidu Riiginõukogu tunnustas Balti riikide iseseisvust.

1993 – Riigikohus tunnistas kehtetuks Sillamäe referendumi.

1993 – Eestis alustas tegevust ÜRO missioon, mis jälgis Vene vägede väljaviimist.

1998 – Riigikogu majanduskomisjoni esimees Tiit Made astus Arenguparteist välja.

Ja maailmas:

1552 – Hispaaniasse Sanlúcar de Barrameda sadamasse jõudis tagasi laev Victoria, üks viiest laevast millega Fernão de Magalhães oli alustanud esimest ümbermaailmareisi. Pärast Magalhãesi surma viis reisi lõpule Juan Sebastián Del Cano.

1620 – Plymouthist asus teele laev Mayflower, viies Uude Maailma esimesed väljarändajad.

1776 – Guadeloupe´il tõi orkaan kaasa 6000 ohvrit.

1885 – Ida-Rumeelia sai Bulgaaria osaks.

1901 – anarhist Leon Czolgosz tulistas USA president William McKinleyt. McKinley suri 14. septembril.

1939 – Teine maailmasõda: Saksa väed hõivasid Krakówi.

1944 – sündis briti muusik, Pink Floydi bassist ja loominguline juht Roger Waters.

1966 – parlamendiistungi ajal pussitati surnuks Lõuna-Aafrika Vabariigi peaminister Hendrik Verwoerd.

1968 – Svaasimaast sai iseseisev riik.

1976 – Nõukogude armee õhujõudude leitnant Viktor Belenko maandas lahingulennuki MiG-25 Hokkaido saarel Jaapanis ja palus poliitilist varjupaika USA-s.

1991 – Leningradist sai taas Sankt Peterburg.

1998 – suri jaapani filmilavastaja Akira Kurosawa

2011 – Venemaa energeetikafirma Gazprom hakkas Läänemerre paigaldatud Nord Streami gaasitrassi esimest torujuhet maagaasiga täitma. Torujuhtme avamisel osalesid Venemaa peaminister Vladimir Putin ja Nord Streami ehitamiseks loodud konsortsiumi nõukogu esimees Gerhard Schröder.

Kommentaarid (6)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles