Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kas laastavad järjestikused tormid nagu Harvey ja Irma on kliimamuutuste uus reaalsus?

14
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Charlie Riedel/AP/Scanpix

Kuigi tormid oleks toimunud ka ilma kliimasoojenemiseta, võimendavad kõrgem merevee tase ja temperatuur tormidest kantavat veehulka märkimisväärselt.

Praeguseks on selge, et Harvey näol oli tegemist ühe võimsama troopilise tormiga, mis USA’d kunagi tabanud ning et tõenäoselt teeb Irma veel sellegi üle. Harvey oli niivõrd eriline torm, et USA ilmateenistus pidi sellega kaasnenud tulnud sademete kaardil kujutamiseks lisama oma graafikutele uue värvi. Erakordse tormidehooaja taustal kerkib aga küsimus, et kas erilises hävitustöös võib süüdi olla kliima muutumine.

Paraku ei ole see küsimus päris nii lihtne. Kui küsida, kas orkaan oleks toimunud ka ilma inimtekkeliste kasvuhoonegaaside mõjuta meie kliimale, siis oleks vastus, et tõenäoselt oleks ikka – troopilisi torme on Mehhiko lahe ääres toimunud n-ö aegade algusest saadik. Samamoodi on väga raske öelda teadusliku kindlusega, kas kliimamuutuste mõjul peaks sellised tormid sagenema.

Et aga erakordselt laastavale Harvey'le järgneb Atlandi kliimamõõtmiste ajaloos rekordiliseks peetav veel Irma, on täiesti Weather Undergroundi andmetel pretsedenditu. Olemasolevad aegread lähevad tagasi aastani 1851 ja kogu selle aja jooksul on USAd tabanud vaid kolm võrreldava võimsusega orkaani.

«Kliimateadlasena olen ma hämmingus, et nii suure hävitusvõimega torm kohe pärast Harveyt piirkonda jõuab,» ütles The Guardianile  Potsdami Kliimamõjude Uuringute Instituudi teadlane Anders Levermann. «Kahjuks on siin aga väga lihtne füüsika - orkaanid saavad oma hävitava jõu ookeanide soojusest ning hetkel on vee pinnatemperatuurid piirkonnas väga kõrged.»

Üks tuntumatest kliimamuutustega kaasnevatest nähtustest on teatavasti ekstreemsed ilmaolud. See tähendab omakorda aga selliste olukordade sagenemist, mille puhul ei saagi ajaloolistele pretsedentidele tugineda. Nagu kirjutab Texase kohalik väljaanne Community Impact, on Texast viimase kolme aasta jooksul tabanud kolm erinevat sündmust, mis peaksid kliimamudelite kohaselt esinema vaid kord 100 või 500 aasta jooksul.

Süsteemis rohkem energiat

Kui aga küsida, kas selle mõjud olid kliimamuutuste tõttu hullemad, oleks vastus samuti pigem jaatav. Nimelt on Mehhiko lahe piirkond juba varasematest uuringutes tuntud kui üks kõige suurema veepinna tõusuga merealasid maailmas, kus iga-aastane tõus on ligi kuus korda kiirem kui maailma keskmine.

Nagu kirjutab The Guardian, on piirkonna tänapäevane keskmine meretase koguni 20 sentimeetrit kõrgem kui 100 aastat tagasi. USA riikliku Ookeanide ja Atmosfääri Administratsiooni NOAA andmetel tõuseb meretase piirkonnas, kus torm rannikut tabas, praegu koguni 50 cm sajandis. See võimaldas endaga vett kaasa imaval tormil endaga kaasa tuua ka 3,7-meetri kõrguse tormilaine, mida üks ekspert nimetas koguni «keset orkaani saabuvaks tsunamiks».

Oma roll oli soojeneval kliimal ka sademete suuremas koguses – soojemast mereveest auras ka rohkem veeauru, mida soojem õhk suuremas koguses endas kanda suudab. Jahedama maapinna kohale jõudes sadaski see kõik suure sajuna maha. Mõõdetud sademekogused murdsid seejuures kõik Ameerika vihmasaju rekordid.

Siin on teadlastel kliimamuutuste mõju hindamiseks küllaltki usaldusväärne tööriist nimega Clausius-Clapeyroni võrrand. Selle põhjal on näiteks Penn State’i Ülikooli klimatoloog Michael E. Mann arvutanud välja, et iga 0,5-kraadise temperatuuritõusu tagajärjel suureneb keskmine õhuniiskus ligi 3 protsenti. Arvutuskäiku ja kliimamuutuste mõju Harvey kulgemisele kirjeldas Mann põhjalikumalt sotsiaalmeedia vahendusel.

«Kliimamuutused tähendavad, et kui meil juba on sellised nähtused nagu Harvey, siis on nendega kaasnevad sademe tõenäoselt suuremad kui nad muidu oleksid. Samas ei põhjusta kliimamuutused troopilisi tsükloneid, need on alati olemas olnud. Tsüklonite sageduse ja kliimamuutuste seosed ei ole veel selged ja seda veel uuritakse,» kirjeldas mõjusid ÜRO’le ka Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni kõneisik Clare Nullis. Ta lisas, et mõnedes paikades on sademete hulk ulatunud juba üle 1,2 meetri piiri.

Üheks Harvey suurimaks ohufaktoriks oli, et tormipilv püsis üsna stabiilselt kaua aega lauskmaal asuva Houstoni linna kohal. Miks see sealt ära ei liikunud, ei ole veel selge, kuigi tegemist on kogu tragöödia mõistmisel ühe võtmetähtsusega küsimusega. Seoses Arktika kiire soojenemisega on küll täheldatud suvise õhuliikumise vähenemist keskmistel laiuskraadidel.

Seejuures ei ole Harvey ja Irma kaugeltki ainsad ohvriterohked tormid sel suvel. Samal ajal, kui ameeriklaste ja maailma tähelepanu oli fikseeritud Houstoni uppumisele, pühkisid näiteks üle Lõuna-Aasia linnade nimelt erakordselt tugevad mussoonvihmad, kus on praeguseks surnud vähemalt 1000 inimest.

Lugu ilmus esmakordselt 5. novembril ning sellele on lisatud orkaan Irma andmeid ja muudetud on pealkiri.

Tagasi üles