TÄNA AJALOOS ⟩ Sündis Eestit kodumaaks pidanud fotograafia suur teerajaja

Walter Zapp 2000. aastal Tallinnas. Foto: Peeter Langovits / Postimees / Scanpix

1905 – Riias sündis suure osa oma elust Eestis elanud baltisaksa leiutaja Walter Zapp

Walter Zappi, kes ei lõpetanud ühtegi kooli, peavad asjatundjad üheks fotograafia suurtest teerajajatest, kõrvuti Ernst Leitzi, Carl Zeissi, Oskar Barnacki ja Karl Kellneriga. Riias sündinud, et Tallinnas kasvanud õpipoisina arenenud Zappi kuulsaimaks leiutiseks oli miniatuurne fotoaparaat Minox.

Paraku ei tulnud kaamera Tallinnas tootmine tollal kõne allagi ja nii kolis Zapp 1936. aastal Riiga, kus tootmine algas tootmine.

Nõukogude okupatsiooni ajal oli Zapp esialgu Riias, ta ei tahtnud oma leiutist maha jätta. Kui aga Briti saatkonna nõudmistele, et uus võim lubaks Zappil lahkuda, vastati, et viimasel Moskvas mingis «instituudis» juba insenerikoht olemas on, sai ta lõpuks ise ka aru, et olukord on tõsine ning 1941. aasta märtsis lahkus Zapp järelümberasujana Saksamaale, taskus Minoxi algne puust mudel, Minoxi Tallinna variant ja Riga-Minox. Aastatel 1941–1945 töötas Zapp firma AEG elektronmikroskoopia osakonnas.

1945. aasta septembris asutasid Walter Zapp ja Richard Jürgens Wetzlaris Giesseni lähedal firma Minox GmbH ning alustasid taas nullist. 1948. aastal kolis ettevõte Heuchelheimi Giesseni lähedal ning aasta lõpuks olid uue Minoxi mudeli tootmiseks kõik ettevalmistused tehtud ja esimesed aparaadid vallutasid maailma.

2000. ja 2001. aasta suvel külastas ta kõrges vanuses taas Eestit ja Lätit. Walter Zappi sünnipäeva eel, 3. septembril 2001, andis Läti Teaduste Akadeemia esimees talle Riias üle audoktori kraadi. Sama aasta veebruaris oli teda autasustatud Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgiga, mille pidulik üleandmine toimus 20. mail Zürichis Marriotti hotellis ja kus oma eesti keeles peetud tänukõnes nimetas Zapp Eestit oma kodumaaks.

4. septembri sündmused Eestis:

1922 – Rahvasteliidu Täiskogu Genfis arutas vähemusrahvuste õiguslikku seisundit Eestis. Erinevalt baltisakslastest ja vene emigrantidest leidis Rahvasteliit vähemusrahvuste olukorra Eestis normaalse olevat.

1937 – sündis näitleja Mikk Mikiver

1972 – tõstja Jaan Talts võitis Müncheni olümpiamängudel kuldmedali.

1987 – Tallinna lauluväljakul algas kolm päeva kestnud festival Heavy Suvi, Tallinn'87.

1991 – Edgar Savisaar, Vadim Bakatin ja Rein Sillar kirjutasid Moskvas alla protokollile «Eesti Vabariigi, NSVL KGB ja Eesti KGB vastastikustest kohustustest.»

1991 – Avati Viljandi Kultuurikolledž.

Ja maailmas:

476 – viimane Rooma keiser Romulus Augustulus kõrvaldati valitsemast.

1774 – James Cook avastas Uus-Kaledoonia.

1797 – Direktoorium korraldas Prantsusmaal riigipöörde.

1870 – Prantsusmaal kuulutati välja Kolmas vabariik, Napoleon III kaotas võimu.

1886 – ligi 30 aastat Ameerika võimude vastu võidelnud apatšide juht Geronimo alistus.

1905 – Riias sündis suure osa oma elust Eestis elanud baltisaksa leiutaja Walter Zapp

1907 – suri norra helilooja Edvard Grierg

1914 – Saksamaa okupeeris Reimsi.