Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Täna ajaloos 30.08: Arktika okeanist avastati pea 200 saarega saarestik

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Franz Josephi Maa. | FOTO: Lev Fedosejev/TASS/Scanpix

1873 – Austria-Ungari maadeavastajad Julius von Payer ja Karl Weyprecht avastasid Franz Josephi maa.

Tegemist on 191 saarest koosneva suure saarestikuga, millest üle 80 protsenid on liustikega kaetud. Esmakordselt märkasid saarestikku tegelikult norra meremehed Nils Fredrik Rønnbeck ja Johan Petter Aidijärvi aastal 1865. Enne seda olid saarte olemasolu üle teoretiseerinud ka mitmed vene teadlased. Näiteks pakkus Teravmägedest itta jäävate saarte olemasolu välja juba 1763. aastal Mihhail Lomonossov. Jääliikumise analüüside põhjal oletas nende olemasolu ka sõjalaevanduse admiral Schilling.

Teadaolevalt olid esimesed saartele jõudnud inimesed siiski Rønnbeck ja Aidijärvi, kuid kuna nemad oma avastust ei avalikustanud, peetakse ametlikuks avastamise ajaks siiski 1873. aasta 30 augustit.

Norrakad nimetasid saarestiku kuulsa polaaravastaja järgi Fridtjof Nanseni Maaks. Kui Nõukogude Liit need 1926. aastal annekteeris, ei tunnistanud Norra neid saarte õigusjärgse omanikuna. Külma sõja jooksul suleti need ülejäänud maailmale.

Täna on saared osa Venemaa Arktika Rahvuspargist. Peamiselt viiakse seal läbi teadusuuringuid, lisaks on Aleksandra Maal ka 150 mehega sõjaväebaas.

Franz Josephi maa järgi sai nime Tallinna Loomaaia nüüdseks surnud jääkaru Franz.

30. augusti sündmused Eestis:

1704 – Narvas sõlmis Venemaa Rzeczpospolitaga liidulepingu, millega viimane astus ametlikult Rootsi vastu sõtta.

1919 – Tallinnas algas kahepäevane enamlaste organiseeritud ametiühingute kongress, mis kutsus ühinema Kominterniga. Politsei keelustas kongressi ja saatis 102 aktiivsemat tegelast maalt välja. Nende toimetamisel Nõukogude Venemaale hukkasid sõdurid Irboska lähistel omakohtu korras 25 kongressi delegaati.

1929 – Tallinna saabusid neli Saksa torpeedopaati korvetikapten Karl Dönitzi juhtimisel.

1936 – Järva-Madisel avati Anton Hansen Tammsaarele pühendatud ausammas.

1937 – riigivanem Konstantin Päts sõitis visiidile Soome.

1940 – alguse sai Eesti sõjaväe reorganiseerimine Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks.

1947 – avaldati talumajapidamiste maksustamise määrus, milles kehtestati maksutariifid ja toodi välja nimekiri kulaklikest talumajapidamistest.

1991 – Tallinna külastas Prantsuse välisminister Roland Dumas.

1998 – välisminister Toomas-Hendrik Ilves lõpetas kaheksat Eesti linna läbinud Tiigrituuri, mis oli kokkuvõttes edukas.

Ja maailmas:

1797 – sündis inglise kirjanik, Frankensteini autor Mary Shelley.

1800 – Gabriel Prosser juhtis USA-s esimest orjade ülestõusu.

1862 – Ameerika kodusõjas jõudsid lõpule Konföderatsioonile võidukad Richmondi ja Bull Runi lahing.

1873 – avastati Franz Josephi maa.

1914 – Esimene maailmasõda: lõppes Venemaale hävitav Tannenbergi lahing.

1918 – Fanny Kaplan sooritas atentaadi Leninile.

1984 - Kosmosesüstik Discovery startis oma esimesele missioonile STS-41-D.

Tagasi üles