Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Täna ajaloos 29.08: keelustati Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
NLKP 19. parteikonverentsi mandaat. Pilt on illustreeriv. | FOTO: wikipedia.org

1991 – NSV Liidu Ülemnõukogu keelustas NLKP tegevuse.

Keelustamisele eelnenud augustiputši tagajärjel astus Mihhail Gorbatšov tagasi ning partei tegevus keelustati Ülemnõukogu poolt. 1992. aasta 30. novembril kinitas Venemaa Ülemkohus otsuse kehtivust ja keelustas isegi partei taasasutamise. Lisaks tunnustati president Jeltsini hinnangut, mille kohaselt ei olnud NLKP näol tegemist mitte poliitilise parteiga, vaid kuritegeliku organisatsiooniga, mis oli Nõukogude Liitu diktaatorlikult valitsedes rikkunud Liidu konstitutsiooni.

Parteile lojaalsed aktivistid kogunesid hiljem Venemaa Kommunistlikku Parteisse ning tegutsevad selle nime all tänaseni. Samas on NLKP järglase tiitlile pretendeerivaid poliitilisi organisatsioone Venemaal mitmeid.

29. augusti sündmused Eestis:

1346 – Taani kuningas Valdemar IV Atterdag müüs Harju- ja Virumaa koos Tallinnaga Saksa ordule. Samal aastal anti või müüdi see Saksa ordu Liivimaa harule haldamiseks.

1853 – asutati Tartu Kõrgem Linna Tütarlastekool.

1917 – Tallinna Töölismajas algas 1. septembrini kestnud VSDTP Põhja-Balti organisatsioonide II konverents. Enamlastel oli 7350 liiget, neist Tallinna organisatsioonis 2302 eestlast, 523 venelast ja 357 lätlast.

1920 – tõstja Alfred Neuland võitis Antwerpenis Eesti esimese kuldmedali olümpiamängudel.

1921 – Eestist jõudis Moskvasse toiduaineid vedav rong, mis on mõeldud Venemaa näljahädalistele.

1925 – Tartus algasid 31. augustini kestnud Vanemuise seltsi 60. aastapäeva üritused: pidulik aktus, kontsert, näitus, kanti ette mitmeid näidendeid.

1926 – Võrus avati Friedrich Reinhold Kreutzwaldile pühendatud mälestussammas.

1932 – Johannes Jostmann valiti Narva-Jõesuu alevivanemaks.

1964 – avati Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum.

1990 – saateid alustas Interliikumise raadiojaam «Nadežda».

1991 – esimese välisriigi suursaatkonnana Eestis taasavati Tallinnas Rootsi saatkond.

2011 – Riigikogus toimunud Eesti presidendivalimistel osutus valituks Toomas Hendrik Ilves, kes kogus 73 häält. Vastaskandidaat Indrek Tarand sai 25 häält. 2 hääletusedelit olid kehtetud ja 1 märgistamata.

Ja maailmas:

70 – Roomlased vallutasid Jeruusalemma.

1526 – sultan Suleiman I andis ungarlastele hävitava löögi Mohácsi lahingus. Sündmus tähistab Ungari kuningriigi lõppu ning sajanditeks ka Ungari riikluse lõppu.

1533 – konkistadoorid hukkasid kägistusraudadega viimase inkade kuninga Atahualpa (Atawallpa).

1541 – türklased vallutasid Buda.

1632 – sündis inglise filosoof John Locke

1756 – Friedrich Suur ründas Saksimaad, puhkes Seitsmeaastane sõda.

1831 – Michael Faraday leiutas dünamo.

1885 – Gottlieb Daimler patenteeris esimese mootorratta.

1915 – sündis rootsi näitlejanna Ingrid Bergmann

1919 – Punaarmee vallutas Pihkva.

1941 – Soome väed vabastasid Viiburi.

1944 – algas Slovaki Rahvuslik Ülestõus.

1949 – NSV Liit katsetas Semipalatinski tuumapolügoonil esimest korda tuumarelva.

1958 – sündis Michael Jackson

1966 – San Franciscos Candlestick Parki staadionil toimus ansambli The Beatles viimane avalik kontsert.

1982 – suri Ingrid Bergmann

1991 – NSV Liidu Ülemnõukogu keelustas NLKP tegevuse.

1995 – toimus ebaõnnestunud atentaat Gruusia juhile Eduard Ševardnadzele.

Tagasi üles