Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Leiti üksteise kaisus maganud dinosauruste fossiilid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kolm üksteise kaisus magavat dinosaurust. | FOTO: Gregory F. Funston / SWNS.com / Scanpix

70 miljonit aastat vanad kivistunud dinosaurused on teadlaste sõnul esimene teadaolev koos magavate dinosauruste avastus, kirjutab Nature.

Koos magamine on levinud käitumine paljude tänapäeva liikide puhul – seda harrastavad näiteks varesed ja nahkhiired ning külma ilma puhul on ju inimestelgi soojem ühte heita. Koos magades suudavad loomad paremini reguleerida oma kehatemperatuuri ja lisaks on koos ka turvalisem.

Sellise käitumise esinemine ei ole dinosauruste puhul küll ootamatu, kuid siiski on tegemist esimese teadaoleva tõendiga, et suured sisalikud samuti üksteise kaisus magasid. Mongooliast Gobi kõrbest leitud dinosaurused olid tõenäoselt sugulased ja võib-olla ka õed-vennad, ütles Nature’le Alberta Ülikooli paleontoloog Greg Funston.

«Kolmik oli omavahel kindlasti lähedastes suhetes ja enne surma elasid nad koos,» ütles Funston. Koos magavate dinosauruste ametlik tunnistus toimub Calgarys selgrootute paleontoloogia seltsi aastakoosolekul 25. augustil.

Kolmest loomast koosneva fossiili konfiskeerisid Mongoolia tolliametnikud salakaubavedajate käest 2006. aastal. Bologna Ülikooli paleongoloogi Federico Fanti läbiviidud geokeemilise analüüsi põhjal oletavad teadlased nüüd, et kivistised peavad pärinema Gobi kõrbes asuvast Bugiin Tsavi leukohast.

Funstoni uurimisrühma hinnangul kuulusid kõik kolm isendit perekonda Oviraptoridae, millesse kuuluvatel liikidel oli kõigil lühikesed näod, pikad kaelad ja hammasteta nokad.

Kolmest leitud loomast kaks on kõht allapoole asendis, mis meenutab Funstoni kinnitusel seda, kuidas magavad ka nüüdisaegsed emud ja jaanalinnud. Hinnanguliselt kaalusid need ligikaudu 45 kilo, ehk siis veidi enam kui keskmine saksa lambakoer. Võrdluses teiste sama liigi fossiilidega toovad teadlased välja, et tegemist pidi olema teismeeas loomadega.

Nende asendi põhjal on näha, et loomad olid üksteisel kaisus ja tõenäoselt oli selle eesmärgiks sooja saamine. See on aga märgiks, et nad vähemalt üritasid saavutada püsivat kehatemperatuuri. Funston oletab aga, et sellise kehaasendi taga võis olla ka enda varjamine liivatormi või muu karmi ilma eest.

Mis iganes oli dinosauruste ühte heitmise põhjuseks, näitab leid siiski, et tegemist pidi olema sotsiaalsete loomadega.

Tagasi üles