Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

NASA tunnistas, et inimese Marsile lennutamiseks napib raha

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
NASA SLS raketisüsteem, mille arendamisesse on läinud nii palju kulusid, et Marsile inimese saatmiseks ressursse lihtsalt enam ei jätku. | FOTO: NASA/REUTERS/Scanpix

Suuresõnalistest lubadustest hoolimata on inimeste maandumine Marsil 2030. aastal endiselt väga ebatõenäoline.

Kosmosehuviliste seas on juba aastaid olnud kuum teema Marss ja inimeste saatmine punasele planeedile – alguses tavalise kosmosemissioonina, hiljem aga juba kolonisaatoritena. Teema on paeluv ja nii ilmub teadusuudiseid Marsi-missiooni üksikasjadest juba pea iga nädal.

President Trumpi allkirjastatud NASA eelarveplaani järgi peaks esimene ameeriklane Marsile jõudma 2030. aastatel. Ligi kuu aega pärast eelarve allkirjastamist nõudis Trump küll, et asi peaks juba tema teise ametiaja jooksul tehtud saama, kuid see ei ole kaugeltki realistlik.

Nüüd tuleb välja, et ka 2030. aastateks seatud tähtaeg on pehmelt öeldes optimistlik. Õigupoolest sai plaan kõvasti kriitikat juba siis, kui see välja tuli. Näiteks toodi Riikliku Teadusnõukogu raportis esile, et eelarvet ja tööülesandeid arvestades oleks isegi 2040ndateks Marsile jõudmine ebarealistlik. Tollal vastas NASA kriitikale vaid üldsõnalise pressiteatega.

Nüüd aga on oma suu lahti teinud ka kosmoseagentuuri inimlendude osakonna juhataja William H. Gerstenmaier. Ameerika Aeronautika ja Astronautika Instituudi kohtumisel kõneldes tunnistas Gerstenmaier, et kuigi arendustööd tehakse praegu rohkem kui kunagi varem, ei ole agentuuri rahastus kaugeltki piisav selleks, et Marsile jõuda.

«Ma ei saa öelda, millal me Marsile jõuame,» ütles Gerstenmaier, vastates publikul hulgast tulnud küsimusele. «Isegi praeguse kaheprotsendise eelarvekasvu juures ei ole meil Marsi jaoks lihtsalt piisavalt pinnasüsteeme. Seetõttu on ka planeedi atmosfääri sisenemine ja seal maandumine meie jaoks praegu veel väga suur katsumus.»

Tõsi, praegu on arenduses nii kosmoselaevad SLS (Space Launch System) kui ka Orion, kuid neile kulunud ressursside tõttu ei ole jõutud planeedil maandumiseks vajalike tehniliste lahenduste arendamisega isegi mitte alustada.

Justkui Marsi-missiooni asendusena on viimasel ajal aina enam juttu ka uutest ideedest sõita Kuule. Kuni aga riigi täidesaatva võimu suunamine käib sama kaootiliselt nagu viimased pool aastat, ei saa milleski kindel olla, kirjutab Ars Technica.

Üks lahendus võib küll olla kasutada ära rohkem erafirmasid, nagu seda on tehtud näiteks Rahvusvahelise Kosmosejaama ISS teenindamisel, kus on sõlmitud lepingud Elon Muski SpaceXiga. Ometi on Kongress seni vastu seisnud kõigile algatustele kasutada avakosmose avastamisel rohkem erafirmade abi.

SpaceXil on Marsiga oma plaanid, kuid sealgi on viimasel ajal tulnud ette suuri muutusi. Nimelt oli plaanis teha esimene Marsi-maandumine raketiga Red Dragon, kuid nagu kirjutas hiljuti New Scientist, teeb Musk plaane ümber ning nüüd näib, et Red Dragon ei pruugigi punasele planeedile jõuda. Firma juhi kinnitusel töötab nende arendusosakond välja juba uut, Marsi tingimustele tehniliselt sobivamat raketti. Samal ajal näib aga, et Musk ise on vähemalt praeguseks suunanud oma põhitähelepanu kaugetelt planeetidelt hoopis transpordisüsteemi Hyperloop arendamisele.

Tagasi üles