Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Põhjamaadesse ehitatakse ainulaadne kosmoseilma uurimise radarisüsteem

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: © EISCAT Scientific Association

Soome, Rootsi ja Norra ehitatavad radarijaamad hakkavad koguma informatsiooni Päikese osakestevoogude ja nende mõju kohta Maale, kirjutab BBC.

Kosmoseilma all mõistad teadlased kõiki kosmoseruumis aset leidvaid meteoroloogilisi nähtusi – magnettorme, Päikesetuult ja paljut muud sellist. Tegemist ei ole vaid fundamentaalteaduslikult huvitava teemaga – äärmuslikud ilmaolud kosmoses võivad kahjustada satelliite või tõkestada isegi tervete vooluvõrkude tööd.

Nimelt paiskub Päikesest erinevates suundades pidevalt välja suuri energia ja plasma koguseid. Pahatihti jääb laetud osakestele ette ka meie planeet, mille magnetsfääri ja atmosfääriga kokkupuutumisel võivad need põhjustada suurt pahandust. Kõige tagasihoidlikumal kujul on tugevamata päikesetuule tagajärjeks kaunid virmalised, halvemal juhul võivad energiavood aga häirida kosmoselaevade elektroonikasüsteeme, segada raadioühendust ja tekitada ka maapealsetes elektriseadmetes ebatavalisi häireid.

Mõnede teadlaste hinnangul võivad magnetilised häiringud ajada segadusse iseg vaalade «bioloogilised kompassid», mille tagajärjel võivad suured mereimetajad ära eksida ja madalikele kinni jääda.

Selliste nähtuste uurimiseks ja võimalusel ka ennetamiseks uut radarisüsteemi vaja ongi.

Norra, Rootsi ja Soome radarite võrgustiku rajamist koordineerib Euroopa radarisüsteemide keskus EISCAT ning uute seadmete sisselülitamist plaanitakse praegu aastasse 2021. EISCAT’il on kaugpõhjas juba praegu mitmeid radarisüsteeme, seekordset peetakse aga suureks edusammuks.

«See on uue põlvkonna tööriist,» ütles projektiga töötav inglise teadlane Andrew Kavanagh BBC uudistele. «Süsteem näeb välja nagu suur antennideväli. Samas suudame sellega teha palju enam kui varem – ühel hetkel saame jälgida suurt osa taevast korraga ning luua sellest 3D vaate.»

Uue süsteemi keskused tulevad Rootsis Kirunasse, Norras Skibotni ja Foomes Kaaresuvantosse. Sinna paigaldatava tehnoloogia abil saavad teadlased uurida lähemalt ionosfääri, koguda andmeid sealse elektronide kontsentratsiooni ja temperatuuri kohta ning hinnata ka osakeste liikumise kiiruseid.

EISCAT’i Inglismaa-poolse esindaja professor Duncan Winghami sõnul annab selline radar enneolematu 3D-pildi kosmoseilma ja atmosfääri ülaosa vahel toimuvatest protsessidest ja seega ka palju parema võimekuse ennustada kosmoseilmast tulenevaid muudatusi maapinnal.

«Seda informatsiooni on vaja, et vähendada kosmoseilma tekitatud riske meie kommunikatsioonisüsteemidele, satelliitidele ja vooluvõrkudele – süsteemidele, millele me kõik toetume,» ütles professor Wingham.

Tagasi üles