Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Täna ajaloos 24.08: Tallinna lähistel uppus laev tuhandete inimestega pardal

5
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eestirand. | FOTO: Estonian Museums Web PortalPhoto Library / Wikipedia

1941 – mobiliseeritud eestlasi Kroonlinna vedav aurulaev Eestirand sai sakslaste õhurünnakust tabamuse ja uppus Prangli saare lähistel.

Laeval olnud 3560 inimesest hukkus 598. Eestiranna pardal olid Harju- ja Läänemaalt ning saartelt mobiliseeritud mehed keda Nõukogude võimud kavatsesid viia NKVD tööpataljonidesse. Prangli saarele pääsenud 2672 mobiliseeritut pöördusid kodudesse tagasi 31. augustil.

1910. aastal Šotimaal valminud ja 1932. aastal Eesti lipu alla ostetud Eestirand oli omal ajal tonnaažilt suurim laev Eesti laevastikus. Algselt kalalaevana kasutatud alus natsionaliseeriti 1940. aasta 28. augustil ja läks juba sõja alguses kasutusse Punalaevastiku transpordilaevana VT-532.

1941. aasta augustis, kui Punaarmee taandus Wehrmachti eest ja valmistus Eestist evakueeruma, määrati Eestirand konvoisse koos tankeriga nr 11, transpordilaevadega Aegna ja A. Ždanov, hüdrograafialaevaga Gidrograf, jäämurdjaga Oktjabr, vigastatud hävitajaga Engels ning kuue miinitraaleriga.

Algul viidi Eestirand reidile ankrusse ristleja Kirovi lähedale. Konvoi väljus Tallinnast 24. augustil kell 10. Mobiliseeritud aeti trümmidesse ning punaste saatesalk ei lubanud neid tekile.

Tabamuse saksa õhujõudude lennukilt Ju 87 sai Eestirand kell 15:15, kui asus Keri saare lähistel. Peagi tuli välja, et laeval ei olnud esmaabivahendeid. Tänu kindlatele vaheseintele jäi laev pinnale ja jätkas aeglaselt liikumist, kuid vajus siiski aina sügavale ja veidi vasakule kreeni. Puhkes paanika, mille käigus mitmed mehed üle parda hüppasid ja hukkusid.

Kell 18:15 tuli laeva pommitama ka soome lennuk, ent viskas pommid laevast mööda. Laevakapten pööras seepeale kursi Prangli saarele, päästes niimoodi tõenäoselt 2672 inimese elud.

Eestirand ise jäi madalikule seisma ning sõja joomsul hävitas punavägi selle lõplikult. 1946. aastal tõsteti see üles ja pukseeriti Paljassaare sadama juurde rannamadalikule ning lõigati kaks aastat hiljem vanarauaks.

24. augusti sündmused Eestis:

1699 – Liivimaa aadliopositsiooni juht Johann Reinhold von Patkul sõlmis Poola kuninga August II Tugevaga Liivimaa rüütelkonna nimel lepingu, milles rüütelkond avaldas valmisolekut tunnistada oma kuningaks August II, saades vastutasuks kinnituse oma privileegidele ja uusi eesõigusi. Liivimaa hertsogi trooni pärinuksid kuningas Augusti järeltulijad, seda ka juhul, kui neid Poola troonile enam ei valitaks. Lepinguga võisid soovi korral ühineda ka Eesti- ja Saaremaa rüütelkonnad.

1909 – Tallinnas alustas tegevust Eesti Kunstiselts (põhikiri oli kinnitatud 4. okt. 1906).

1926 – arreteeriti endine Harju Panga direktor Gustav Linquist.

1932 – Emilio Ferraris vigastas Itaalia saadikut Eestis krahv Mauro Tosti di Valminutat.

1934 – Konstantin Päts valiti Pärnu aukodanikuks.

1938 – Vabariigi President Konstantin Päts ratifitseeris Eesti Vabariigi ja Hiina Vabariigi vahelise sõpruslepingu.

1940 – Nõukogude Liidu väliskaubanduse monopol laienes Eestile.

1941 – Saksa õhujõudude lennukid pommitasid laevade konvoid, mis oli teel Tallinnast Kroonlinna. Eesti aurik Eestirand sai tabamuse ja kapten juhtis selle madalikule Prangli saare lähedal. Laeval olnud 3560 inimesest hukkus 598. Eestiranna pardal olid Harju- ja Läänemaalt ning saartelt mobiliseeritud mehed keda Nõukogude võimud kavatsesid viia NKVD tööpataljonidesse. Prangli saarele pääsenud 2672 mobiliseeritut pöördusid kodudesse tagasi 31. augustil.

1944 – Eesti Vabariigi Rahvuskomitee andis korralduse, milles kutsuti üles säilitama kindlameelsust. Toonitati vajadust loobuda redutamisest metsades ja astuda relv käes kodumaa kaitsele. Kõigi eesti kodanike ette seati ülesanne mitte lubada Eesti varade hävitamist ega röövimist evakuatsiooni sildi all. Punaarmee poolt okupeeritud piirkondade elanikel soovitati jätkata võitlust Eesti omariikluse eest.

1991 – Venemaa (Boriss Jeltsin), Taani ja Ungari tunnustasid Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.

1992 – valitsus kehtestas Eesti territoriaalvete ulatuseks 12 meremiili. Eesti kaitseministeerium sai otsustusõiguse Vene vägede vallasvara üle.

1994 – Paldiskis avati esimese tuumareaktori kaas.

1994 – preestrid Ardalion Keskküla, Johannes Keskküla, Andreas Põld ja Rafael Hindrikus tegid pöördumise Konstantinoopoli patriarh Bartholomeosele, et ta võtaks Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) oma hooldamise ja kaitse alla.

1995 – Tartus algas Eesti ja Venemaa välisministeeriumide esindajate kohtumine.

1998 – riigikontrolör Juhan Parts nõudis peaminister Mart Siimannilt rahandusminister Mart Opmanni ja sotsiaalminister Tiiu Aro ametist vabastamist Maapanga pankroti tõttu.

2002 – Käivitus eestikeelne Vikipeedia.

Ja maailmas:

79 – Vesuuvi purse, mis hävitas Pompei, Herculaneumi ja Stabiae.

410 – läänegoodid alustasid kolmepäevast Rooma rüüstamist.

1349 – Mainzis tapeti muhkkatku tekitamises süüdistatuna 6000 juuti.

1456 – Johannes Gutenbergi piibel valmis trükituna.

1511 – Portugal vallutas Malaka sultanaadi.

1572 – Pärtliöö veresaun.

1690 – rajati Kalkuta.

1814 – Briti väed põletasid Washingtoni maha.

1821 – lõppes Mehhiko iseseisvussõda.

1899 – sündis argentiina kirjanik Jorge Luis Borges

1912 – Alaskast sai USA territoorium.

1914 – Saksa väed hõivasid Namuri.

1931 – Prantsusmaa ja Nõukogude Liit sõlmisid mittekallaletungi lepingu.

Tagasi üles