Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Täna ajaloos 23.08: Molotov ja Ribbentrop jagasid Ida-Euroopa mõjusfäärideks

11
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Molotov allkirjastamas pakti, millega vallandus Teine maailmasõda. | FOTO: Hoffman/PrB/SCANPIX SWEDEN

1939 – Moskvas kirjutasid Molotov ja Ribbentrop alla mittekallaletungilepingule, mille salajases lisaprotokollis jaotati omavahel Ida-Euroopa.

Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentropi ja Nõukogude Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimehe Vjatšeslav Molotovi allkirjastatud leping oli suuresti Teise maailmasõja alguse pandiks, kuna andis mõlemale osapoolele garantii, et Ida-Euroopa riikide okupeerimisel omavahel konflikti ei minda.

Salajase protokolli kohaselt sai Saksamaa endale Poola lääneosa ja Leedu (viimane läks hilisema täienduslepinguga Nõukogude Liidule). Moskvale jäid vabad käed Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Bessaraabia suhtes.

Pärast Teise maailmasõja lõppu püsis pakti ja selle salajase lisaprotokolli olemasolu aastakümneid saladuses ning selle avalikustamisest sai ka üks Eesti iseseisvusliikumise keskseid nõudmisi.

23. augusti sündmused Eestis:

1710 – Põhjasõda: Pärnu linn kapituleerus. Samal ajal lõpetas tegevuse ka 1699. aastal Tartust Pärnusse viidud ülikool.

1786 – Venemaa andis käsu saata laiali rüütelkondade maanõunike kolleegiumid.

1841 – Ilmus esimene eestikeelne laulmise õpetus – Oleviste kiriku organisti Johann August Hageni «Öppetus, kuida laulomehhed, ja kes muud tahtwad, joudwad notidest laulo wisid ülleswõtta...».

1920 – Peeter Parikase ja Theodor Märska eestvedamisel asutati Tallinnas osaühisus Estonia-Film, mis kujunes Eesti suurimaks ettevõtteks filmidokumentalistika alal (kuni likvideerimiseni 1932. aastal).

1921 – toimus iseseisvusaja esimene autovõidusõit, millest võttis osa 8 autot ja 2 mootorratast.

1927 – Tallinna saabus rahvusvahelise tööbüroo direktor Albert Thomas.

1935 – Riigivanem Konstantin Päts saabus Soomest tagasi Eestisse.

1941 – ajalehes Postimees avaldati üleskutse eesti väeosade loomiseks. Saksamaa 18. armee juhataja lubas tagala julgestamiseks formeerida vabatahtlikest pataljoni-suurusi üksusi eesti ohvitseride juhtimisel. Loodi kuus julgestusgruppi ja kümmekond kaitsemeeskonda (hiljem politseipataljonid), mida peale vahiteenistuse kasutati ka otsestes rindevõitlustes.

1979 – Molotovi-Ribbentropi pakti (MRP) 40. aastapäeval esitasid 45 Eesti, Läti ja Leedu kodanikku (sealhulgas Mart Niklus, Enn Tarto, Endel Ratas ja Erik Udam) ÜRO peasekretärile ning NSVL, Saksamaa LV, Saksa DV ja Atlandi hartale alla kirjutanud riikide valitsustele märgukirja (Balti apell) ettepanekuga tühistada MRP ja taastada Balti riikide iseseisvus.

1987 – Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) korraldas MRP sõlmimise aastapäeva puhul Tallinnas Hirvepargis rahvakoosoleku, mis tõi paljude teadvusse esmakordselt Molotovi-Ribbentropi pakti olemasolu. Ametlik ajakirjandus valas rahvakoosoleku korraldajad üle laimuga.

1989 – MRP sõlmimise 50. aastapäev. Balti riikide rahvarinnete organiseerimisel moodustati õhtul enam kui 600 kilomeetri pikkune inimkett (nõndanimetatud Balti kett) Tallinn-Riia-Vilnius, milles osales ligikaudu 2 miljonit inimest.

1990 – Moskvas algasid Eesti-NSVL läbirääkimised, mida teine pool pidas üksnes «konsultatsioonideks».

1990 – Tartu kaitseliitlased võtsid maha Lenini kuju. Tallinnas püsis ta veel terve aasta.

1990 – setud korraldasid Tallinnas demonstratsiooni, nõudes Petserimaa taasühendamist Eestiga.

1991 – Eesti ja Läti tunnustasid vastastikku teineteise iseseisvust.

1991 – Eesti Vabariigi valitsus kuulutas riigi omandiks raudtee, laevanduse ja liidutehased. Riigis keelati NLKP-meelse EKP organisatsiooni tegevus. Tallinnas võeti maha Lenini kuju.

1993 – asutati sihtkapital Eesti mõttelugu avaldamaks eesti autorite tähendusväärsemat vaimuloomingut filosoofia, esteetika, poliitika ja etnoloogia vallas.

1993 – uueks kaitseministriks sai Jüri Luik.

1993 – Boriss Jeltsini pressiesindaja teatas, et Venemaa ei saa lubada oma huvide kõrvaletõrjumist Balti regioonis, mille hõivamisega on sajandeid tegeletud.

1994 – Rootsi parlamendi spiiker Ingegerd Toedsson ja riigikogu esimees Ülo Nugis kirjutasid alla Rootsi ja Eesti parlamendi vahelise koostöö protokollile.

Ja maailmas:

30 e.Kr – Peale edukat sissetungi Egiptusesse, lasi Octavianus tappa Marcus Antoniuse vanima poja Marcus Antonius Antylluse ning Julius Caesari ja Kleopatra poja Caesarioni.

476 – Odoakeri sõdurid kuulutasid oma väejuhi Itaalia kuningaks (rex Italiae)

1305 – Šoti vabadusvõitleja William Wallace hukati Londonis, süüdistatuna riigireetmises.

1382 – Mongoli Kuldhordi väed alustasid Moskva piiramist.

1566 – kalvinistid said Hollandis usuvabaduse.

1572 – toimus Pärtliöö veresaun – hugenottide massiline tapmine Pariisis.

1799 – Napoleon asus Egiptusest teele Prantsusmaal võimu haarama.

1833 – Briti kolooniates tühistati orjus.

1839 – Suurbritannia hõivas Hongkongi baasiks Hiina vastu, oopiumisõdade algus.

1866 – sõlmiti Praha rahu, lõppes Austria-Preisi sõda.

1913 – Kopenhaagenis avati Väikese merineitsi kuju.

1914 – Jaapan kuulutas sõja Saksamaale.

1927 – Bostonis hukati mõrvas süüdistatuna itaalia anarhistid Nicola Sacco ja Bartolomeo Vanzetti.

1939 – Moskvas kirjutasid Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop ja Nõukogude Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees Vjatšeslav Molotov alla mittekallaletungilepingule, mille salajases lisaprotokollis jaotati omavahel Ida-Euroopa: Saksamaa sai Poola lääneosa ja Leedu (viimane läks hilisema täienduslepinguga Nõukogude Liidule), Moskvale jäid vabad käed Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Bessaraabia suhtes. Molotovi-Ribbentropi pakt vallandas Teise maailmasõja.

1942 – algas Stalingradi lahing.

1944 – riigipööre Rumeenias, Ion Antonescu kukutati võimult.

1991 – Tim Berners-Lee avas võrguprotokolli ehk veebi (World Wide Web) uutele kasutajatele.

Tagasi üles