Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Täna ajaloos 22.08: iseseisev Eesti võitis oma esimese olümpiamedali

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Jüri Lossmann | FOTO: Soome spordimuuseum / Wikipedia

1920 – Belgias Antwerpenis toimunud VII olümpiamängudel võitis Jüri Lossman maratonijooksus hõbemedali.

Tegemist oli esimese iseseisva Eesti nimel võidetud olümpiamedaliga. Varem, 1916. aastal oli Lossmann tulnud Venemaa meistriks 5000 meetri jooksus.

Antwerpeni olümpiamängudel oli tema ajaks 2:32:48,6 ning võitjale Hannes Kolehmainenile kaotas ta vaid 13 sekundiga. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis saavutas ta maratonis 10. koha.

Oma karjääri jooksul suuti Lossmann püstitada kokku 20 Eesti rekordit. 1944. aastal põgenes Lossmann Rootsi, kus töötas kullassepana. Tema mälestuseks korraldatakse 1991 aastast juunikuus Viljandis Jüri Lossmanni mälestusjooksu, mille distantsiks on 6,5 km. Kuni aastani 2005 oli mälestusjooksu raja pikkuseks 21,1 km ehk poolmaraton.

22. augusti sündmused Eestis:

1888 – Tallinnas avati hoburaudteeliin lõigus Vene turg – Kadriorg.

1908 – Jakob Vestholm sai õiguse asutada oma eraalgkooli alusel progümnaasiumi kursusega poeglastekool.

1920 – Belgias Antwerpenis toimunud VII olümpiamängudel võitis Jüri Lossman maratonijooksus hõbemedali, tuues läbi aegade esimese olümpiamedali iseseisvale Eestile.

1952 – sündis teleajakirjanik Aleksandr Zukerman

1991 – nõukogude dessantväelased lahkusid Eestist. Valitsus hakkas tugevdama oma võimu Kirde-Eestis. Ametist lasti lahti riigipöördekatset toetanud liidutehaste direktorid.

1991 – Island ja Leedu tunnustasid taasiseseisvunud Eesti Vabariiki.

1994 – põllumajandusminister Jaan Leetsar sõitis neljapäevasele visiidile Saksamaa Brandenburgi liidumaale.

1994 – Eestisse saabus töövisiidile Rootsi parlamendi delegatsioon eesotsas parlamendi spiikri Ingegerd Troedssoniga.

1995 – kunstiülikooli nõukogu otsustas, et Kunstiülikool tuleb sügisel rahanappusel ajutiselt sulgeda.

1995 – president Lennart Meri võttis vastu USA Esindajatekoja liikme Tom Lantose, Iisraeli suursaadiku Tova Herzeli ning USA suursaadiku Eestis Lawrence Taylori.

1996 – Eesti Riigikogu ja Läti seim ratifitseerisid merepiiri leppe.

1997 – Tallinna lauluväljakul esines Michael Jackson.

1999 – algas Interneti- ja arvutivõimalusi tutvustav Tiigrituur.

2005 – suri kirjanik ja lavastaja Mati Unt

Ja maailmas:

476 – germaanlaste sõjavägi kuulutas Odoakeri Itaalia kuningaks.

1389 – Pariisis veeres esimest korda tõld, Baieri Isabella, pärastise Prantsuse kuninganna oma.

1485 – peeti Bosworth Fieldi lahing, millega lõppes Rooside sõda.

1642 – kuningas Charles I nimetas parlamenti reeturlikuks, sellega algas Inglise kodusõda.

1654 – hilisema USA pinnale saabus esimene juut.

1791 – algas Haiti revolutsioon.

1831 – Virginias puhkes Nat Turneri juhtimisel orjade ülestõus.

1848 – USA liidendas New Mexico.

1849 – maailma esimene õhurünnak, kui Austria heitis Veneetsiale süütepomme.

1851 – Austraalias leiti kulda.

1862 – sündis helilooja Claude Debussy

1864 – kirjutati alla Genfi konventsioonile, moodustati Punane Rist.

1875 – ratifitseeriti Peterburi leping, mis sätestas Sahhalini ja Kuriilide vahetamise.

1902 – sündis saksa režissöör ja fotograaf Leni Riefenstahl

1910 – Jaapan liidendas Korea.

1920 – sündis USA kirjanik Ray Bradbury

1926 –Johannesburgis leiti kulda.

1991 – Kell 02:12 saabus Krimmist lennukiga Moskvasse Mihhail Gorbatšov. Ta tegi avalduse ning ütles, et kontrollib jälle olukorda ja on taastanud kontakti riigiga.

Tagasi üles