Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Täna ajaloos 19.08: asutati üks Eesti olulisemaid teatreid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Linnateater | FOTO: Arno Saar / Õhtuleht / Scanpix

1965 – asutati Eesti NSV Riiklik Noorsooteater, peanäitejuhiks sai Voldemar Panso.

Alates 1992. aastast on teatri peanäitejuht Elmo Nüganen. Tallinna Linnateatri nime kannab teater alates 1994. aastast.

Pärast asutamist tegutses teater pikki aastaid ilma oma teatrimajata, esimesed lavastused sündisid ringreisietendustena.

1966. aastast alates sai teatri pealavaks Salme kultuurikeskus Kalamajas. Kontori- ja prooviruumideks anti teatrile Lai 23 asuv maja, mida praegu tuntakse Linnateatri peahoonena ning mis oli pikka aega teatri ainus oma tööpind.

Kui Voldemar Panso 1970. aastal peanäitejuhi kohalt lahkus, võttis selle ameti üle tema õpilane ja järgija Mikk Mikiver ning 1974. aastal tugeva sotsiaalse närviga Kalju Komissarov.

1975. aastal avati Lai 23 teisel korrusel teatri väike saal ning 1983. aastal keldris asuv kaminasaal. 1983 kinnitatigi Tallinna Täitevkomitees otsus rajada Noorsooteatri suur saal, mis pidi valmima teatri 25. sünnipäevaks aastal 1990.

1987. aastal võttis teatris ohjad enda kätte Rudolf Allabert ning samal aastal valmis ka arhitekt Kalle Rõõmuse projekt uuest teatrimajast, kuid laulva revolutsiooni tõttu jäi ehitustöö soiku. Mõõnaperiood tundus olevat vallanud ka teatritöö.

Aastal 1992. asusid teatri etteotsa kaks meest – peanäitejuht Elmo Nüganen ja direktor Raivo Põldmaa. Teater nimetati 1994. aastal ümber Tallinna Linnateatriks. Üksteise järel võeti kasutusele uusi ja põnevaid mängupaiku.

19. augusti sündmused Eestis:

1700 – Põhjasõja ametlik algus: Venemaa kuulutas Rootsile sõja.

1828 – tööd alustas Tartu elementaarkooliõpetajate seminar

1907 – asutati Eesti Kirjanduse Selts, mille esimeheks valiti Villem Reiman.

1911 – Tallinnas toimusid esimesed spordiseltsidevahelised olümpiamängud.

1917 – Tallinna linnavolikogu valimistel said võidu enamlased, kelle esindaja Jaan Anvelt valiti linnavolikogu juhatajaks ja Voldemar Vöölmann linnapeaks.

1932 – Saksa saadik Otmar Reinebeck esitas oma volitused riigivanem Karl Einbundile.

1935 – riigivanem Konstantin Päts alustas visiiti Soome.

1938 – Vabariigi Valitsus võttis Kaali järve looduskaitse alla.

1944 – Paldiskisse saabusid «soomepoisid» (Soome 200. jalaväerügement), et jätkata võitlust kodumaa pinnal. Saabunud väeosa allutati kohe Saksa ohvitseridele ja lahutati osadeks: I pataljon saadeti Tartu alla, II pataljon Kehra õppelaagrisse.

1965 – asutati Eesti NSV Riiklik Noorsooteater, peanäitejuhiks sai Voldemar Panso.

1994 – Eesti naiste jalgpallikoondis pidas Kaunases oma esimese maavõistlusmängu. Leedu naiskonnale jäädi alla 0:3.

1991 – Augustiputš: Tallinnas maandusid dessantväelased, Eesti teedele ilmusid sõjaväekolonnid, Punalaevastik blokeeris Tallinna sadama merelt. EV Ülemnõukogu, valitsuse, Eesti Komitee, Rahvarinde ja Ametiühingute Kesknõukogu avaldustes mõisteti riigipöördekatse hukka, toetati Venemaa demokraatiat ja kutsuti eestlasi üksmeelsele tegevusele.

1997 – Lääne-Viru maakohus tunnistas endise riigikogu liikme Ülo Vooglaiu süüdi kahe hukkunuga liiklusõnnetuse põhjustamises ja mõistis talle tingimisi vabadusekaotuse.

Ja maailmas:

1768 – Peterburis pandi alus Iisaku peakirikule.

1839 – Louis Daguerre esitles fotografeerimistehnikat, mis tema järgi sai nimeks dagerrotüüpia.

1883 – sündis prantsuse moelooja Coco Chanel

1919 – Afganistan sai Suurbritanniast sõltumatuks.

1927 – Venemaa kirikupea metropoliit Sergius I tunnistas Vene Õigeusu Kiriku lojaalsust nõukogude võimule.

1939 – sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vaheline kaubandusleping, mis kindlustas Saksamaa võimekuse pidada sõda.

1945 – Augustirevolutsioon Vietnamis: Viet-minh Hồ Chí Minhi juhtimisel hõivas Hanoi.

1995 – Sarajevo lähedal hukkus USA eriesindaja endises Jugoslaavias, endine USA suursaadik Eestis Robert Frasure. Eesti Vabariigi president Lennart Meri andis talle postuumselt Maarjamaa Risti I klassi ordeni.

Tagasi üles