Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Pariisi kliimalepet kummitavad vigased andmed ja poliitikute lahmivad lubadused

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Martin Meissner/AP/Scanpix

Esimese üleilmse kliimakokkuleppe sõlmimine oli küll tähtis samm kliima soojenemisega võitlemisel, kuid võetud kohustuste täitmisega on pea kõigil tööstusriikidel tõsiseid probleeme.

2015. aastal sõlmitud kliimaleppe teeb eriliseks asjaolu, et tegemist on esimese pea kõiki maailma riike hõlmava leppega, kus osapooled võtsid endale kohustuse vähendada õhku paisatavate kasvuhoonegaaside hulka, et hoida globaalset keskmist temperatuuritõusu kahe kraadi piires üle tööstuspöörde-eelse keskmise. Leppele lisas uudsust selle vorm, mis mitte ei kirjutanud riikidele ette konkreetseid meetmeid, vaid andis võimaluse ise vabatahtlikult esitada lubadused, millega kasvuhoonegaaside eritamist vähendada.

Kaks aastat pärast leppe sõlmimist paistavad selles aga juba arvestatavad mõrad, seejuures ei ole USA väljaastumine neist sugugi suurim. Nimelt kirjutas grupp USA, Jaapani ja Ühendkuningriigi teadlasi hiljuti juhtivas teadusajakirjas Nature, et pea kõik suuremad tööstusriigid on tõsistes raskustes võetud eesmärkide saavutamisega.

Akuutne probleem

«Soovmõtlemine ja tulipäisus varjutavad reaalsust. Euroopa Liidu riikidel on raskusi lubatud energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse tasemete saavutamisega. Jaapan lubas vähendada emissioone ning viia need oma lähiriikide tasemele, aga selle saavutamine on kallim sellest, kui palju riik on nõus maksma. Isegi ilma Trumpi föderaalse kliimapoliitika ümberlükkamise katseteta toimub USA puhta energia poole liikumine liiga aeglaselt,» kirjutavad teadlased.

Tõsi, kasvuhoonegaaside emissioon näitab pea kõigis tööstusriikides vähenevat trendi, kuid leppe raames võetud eesmärkide saavutamiseks on seda siiski liiga vähe. Kui Obama valitsus andis lubaduse vähendada heiteid 26–28 protsendi jagu, siis oleks enne Trumpiga kaasnenud tagasilööki suudetud saavutada maksimaalselt 15–19 protsenti. Ametlikud meetmed ei ole lihtsalt piisavalt tõhusad.

Teatavasti peitub kurat detailides ning nagu kirjutavad teadlased Nature’is, on poliitilised lubadused küll paljutõotavad, kuid rakendamisesse puutuvate detailide suhtes ebamäärased või tagasihoidlikud, alusandmete osas kohati salatsevadki.

Vigased andmed ohustavad Pariisi lepet. / GRAPHIC NEWS

Lisaks näitas hiljutine BBC uuring probleeme kliimaleppes kesksel kohal oleva emissioonide arvestamisega. Nimelt toimub leppe järelevalve jaoks oluline aruandlus gaase tootvate tegevuste inventeerimise põhjal – emissioonide hulk tuletatakse teedel liikuvate autode arvu, kütteks kuluva energia, tööstusprotsesside ja muu sellise põhjal.

Arvutuste põhjal tuletatud ja looduses mõõdetud kasvuhoonegaaside hulgad võivad aga märkimisväärselt erineda. Üks markantsemaid näiteid on ühend nimega HFC-23 ehk fluoroform. Tegemist on süsihappegaasist 14 800 korda võimsama kasvuhoonegaasiga, mida kasutatakse tööstuses peamiselt külmutusseadmetes ja õhukonditsioneerides.

2011. aastal avaldasid Šveitsi teadlased seiretulemused, mille kohaselt jõudis Põhja-Itaaliast seda ainet atmosfääri pidevalt kogustes, mis ületas riiklikes aruannetes välja toodud määrasid. BBCga rääkinud atmosfääriteadlaste kinnitusel ei ole heidete hulk vahepeal vähenenud ning mõõtmistulemuste kohaselt peaks sellest Itaalia piirkonnast jõudma igal aastal atmosfääri 60–80 tonni fluoroformi. Samal ajal näitavad aga Itaalia ÜRO-le esitatud aruanded, et emissioonid peaksid jääma kahe ja kolme tonni vahele.

Itaalia võimud kinnitasid, et nende mõõtmised on tehtud vastavalt ÜRO eeskirjadele, ega tunnistanud Šveitsi mõõtmisi.

Ebatäpsused mõõtmistulemustes

Tegemist ei ole aga üksikjuhtumiga. Samamoodi on tööstuses endiselt kasutusel gaas nimega süsinik tetrakloriid, mis on mitmel pool maailmas keelatud.

«Igal aastal jõuab Hiinas atmosfääri 10 000 – 20 000 tonni [süsinik tetrakloriidi], mida ei peaks seal üldse olema. Hiinlased ise seda gaasi ei inventeeri, kuna see on keelatud ja seda ei tohiks üldse atmosfääris olla,» ütles BBC-le Šveitsi materjaliteaduse ja -tehnoloogia laboratooriumi teadlane Dr Stefan Reimann.

Hiinat, kes sai 2007. aastal ka maailma suurima süsinikujalajäljega riigiks, on korduvalt kritiseeritud ebapädevate kasvuhoonegaaside raportite pärast. Kui näiteks Ühendkuningriigi iga-aastased kliimaraportid on mahult mitmesaja lehekülje pikkused, siis Hiina viimane aruanne oli vaid 30 lehekülge ning sellegi raames tuleb pidevalt parandusi teha.

Näiteks oli üks hiinlaste 2015. aasta raporti arvutusviga nii suur, et moonutas andmeid 2013. aasta globaalsete emissioonide kohta kümne protsendi ulatuses.

Probleeme on ka teise kõige olulisema inimtekkelise kasvuhoonegaasi metaaniga, mida tekib peamiselt põllumajanduses, prügilates materjali lagunemisel ja fossiilkütuste ammutamisel. Siin on üksprobleemsemaid riike India, kus toimub 15 protsenti maailma loomakasvatusest. Veapiir, millega riik emissioone arvutab, on aga väga suur.

«Selliste loomade nagu mäletsejate puhul on esitatavate andmete ebatäpsus koguni 50 protsenti, mis tähendab, et nende andmed võivad olla tegelikest emissioonidest kas poole suuremad või väiksemad,» ütles BBC-le India monitoorimissüsteemiga töötanud Bristoli ülikooli teadlane Anita Ganesan.

«Teadlasi huvitab planeediga toimuv statistikast hoolimata ning hetkel on selge, et metaani kogus atmosfääris kasvab. Üksinda võib metaani soojendav mõju olla piisav, et Pariisi eesmärkide täitmine välistada,» tunnistas Londoni ülikooli professor Euan Nisbet.

Tagasi üles