Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Juhtiv teadusajakiri kirjutab Hiiumaa Euroopa naaritsate taastamisest

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Euroopa naarits Tallinna loomaaias. | FOTO: EGERT KAMENIK/PM/SCANPIX BALTICS

Juhtiv teadusajakiri Science avaldas artikli Euroopa naaritsa päästmisest minkide arvukuse vähendamise abil. Artiklis kirjutatakse ka Euroopa naaritsa taasasustamise projektist Hiiumaal.

Järgmisel nädalal laseb Hispaanias elav eesti looduskaitsebioloog Madis Põdra kolleegidega Aragóni jõe lähistel vabasse loodusesse 10-12 vangistuses sündinud Euroopa naaritsat (Mustela lutreola). Põdra loodab, et naaritsad paljunevad seal ning aitavad sellega ära hoida ohustatud liigi väljasuremist. Hetkel elab Hispaanias vaid umbes 500 isendit.

Selleks, et kaitsta ohustatud loomaliiki, on vajalik peamise konkurendi – mingi ehk Ameerika naaritsa (Neovison vison) tapmine. Kümne aasta tagune Euroopa naaritsate taasasustamine Hispaanias ebaõnnestus just sellepärast, et Ameerika naaritsat ei suudetud välja juurida. Seekord loodetakse mingid kätte saada uute ujuvpüüniste abil.

Veel umbes sada aastat tagasi olid Euroopa naaritsad laialt levinud pea kogu Mandri-Euroopas. Tänaseks päevaks on neid alles jäänud aga väga vähe.

Naaritsate arvukuse vähenemises mängis suurt rolli ka aktiivne küttimine ja elupaikade kadumine, kuid enim on kahju teinud sissetoodud võõrliik. Mingid toodi Euroopasse algselt karusloomafarmidesse, kuid nad pääsesid sealt ka loodusesse. Võrreldes Euroopa naaritsatega on mingid suuremad ja agressiivsemad ning naaritsad on nende eest lihtsalt taandunud.

Naaritsate taasasustamine Hiiumaal

Ohustatud loomaliigi taasasustamise hea näitena toob Science välja Hiiumaa – 2000. aastatel enne Euroopa naaritsate loodusesse laskmist püüti sealt välja kõik Ameerika naaritsad. Uue populatsiooni elushoidmine oli Eesti naaritsaprojekti juhi ja Tallinna Loomaaia direktori Tiit Marani sõnul aga sellest hoolimata keeruline.

«Nad rändasid jõest liiga kaugele ega teadnud, kus elada,» selgitas Maran.

Kui emased naaritsad tõid pojad ilmale jõe läheduses, õppisid noorloomad aga õnneks selgeks, kus kodu asub. Tänaseks elab Hiiumaa looduses umbes 100 isendit. Järgmisena loodetakse naaritsad taasasustada juba Saaremaal.

Teine nii-öelda edukas Euroopa naaritsate pelgupaik asub Saksamaal Steinhuderi järve läheduses, kus taasasustamise tööd algasid 2010. aastal. Projekti vedanud Eva Lüersi ja Thomas Brandti sõnul läks ettevõtmine edukalt - 2015. aastal suudeti rajakaamera pildile tabada pesakond looduses elavaid Euroopa naaritsaid. Mingid neid seal õnneks ei ohusta – neid elab küll Saksamaal, kuid seireandmetest on teada, et õnneks mitte selle järve ümbruses.

Kõik naaritsate taasasustamiskatsed ei ole olnud aga nii edukad. 2008. aastal lasti Baskimaal loodusesse 27 Euroopa naaritsat. Minkide arvukust prooviti püüniste abil küll vähendada, kuid see ei andnud tulemust. Kõik loodusesse lastud Euroopa naaritsad surid umbes viie kuuga.

Lisaks sellele, et järgmisel nädalal lastakse Hispaanias Aragóni jõe lähistel vabasse loodusesse 10-12 vangistuses sündinud Euroopa naaritsat, lastakse 7-8 tükki lahti ka Leizaráni jõe lähistel. Sellega soovitakse toetada  juba eksisteerivat, kuid väikest asurkonda.

Tagasi üles