Värskest uuringust selgub, et kunagise nn lumepalli-Maa sulamisel oli määrav tähtsus loomade tekkimisel, teatasid Austraalia Riikliku Ülikooli teadlased.
Teadlased: tänase elu tekkimiseks pidi kogu Maa ära jäätuma
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
17. august 2017, 14:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks oma paljudele muudele veidrustele on Austraalia iseärane ka seepärast, et just sealt on leitud kõige vanemad maakoore osad kogu meie planeedil. Seetõttu ei ole vast üllatav, et loomse elu tekkeks vajalikke tõendeid otsivad teadlased kogusid oma uuringu proovid just selle mandri keskosa settekivimitest.
«Me jahvatasime need kivid pulbriks ning eraldasime neist muistsete organismide molekule,» ütles uuringut juhtinud Austraalia Riikliku Ülikooli aseprofessor Jochen Brocks. «Nendest molekulidest selgus, et asjad muutusid huvitavaks 650 miljonit aastat tagasi, kui toimus tõeline ökosüsteemide revolutsioon ja tekkisid vetikad.»
Tema kinnitusel tõi vetikate teke kaasa evolutsioonilise muutuse, mis viis pikemas perspektiivis ka inimeste ja teiste loomade tekkeni.
«Enne kõike seda oli Maa 50 miljonit aastat seisundis, mida tuntakse nn lumepalli-Maana – kogu planeedi pind oli jäätunud. Ka ekvaatoril olid ookeanid kahe kilomeetri sügavuseni jääs, hiiglaslikud liustikud lihvisid ära terveid mäestikke ning selle tagajärjel tekkis tohutu hulk peeneks jahvatatud toitaineid. Jäätumisele järgnenud hiiglasliku kliimasoojenemise ajal tekkinud sulaveed uhtusid need toitained ookeani,» ütles Brocks.
Leitud kivimid pärinesidki vahetult lumepalli-perioodi järgsest ajastust, nendes sisalduvad orgaanilised molekulid aga tolle aja organismidest.
Pretsedenditu toitainete rohkus tõi endaga kaasa suure evolutsioonilise muutuse – kui enne elasid meredes peamiselt bakterid, siis nüüd hakkasid aina enam kosuma palju keerukamad eluvormid, vetikad. Suuremate ja toitainerikkamate vetikatega täituvates meredes said seetõttu tekkida ka keerukamad toitumissuhted. Teatud liigid spetsialiseerusid teiste organismide söömisele ning kaotasid fotosünteesimise võime. Aegamööda arenes sellistest organismidest uus grupp – loomad, nendest omakorda aegamööda aga ka inimesed.
«Need toiduahela alumise osa suured ja toitainerikkad organismid moodustasid vajaliku energiabaasi, mida oli vaja keerukate ökosüsteemide arenemiseks, suuremate ja keerukamate loomade – sealhulgas ka inimeste – Maal edenemiseks,» ütles Brocks.
Uuring ilmus ajakirjas Nature.