Just praegu: Cassini siseneb lõpufaasi ja asub nuusutama Saturni atmosfääri (1)

Kaur Maran
, Atlase vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saturn.
Saturn. Foto: NASA/Sipa USA

Algamas on Cassini kosmosemissiooni lõpufaas. Ligi kuu aja pärast upub Cassini Saturni atmosfääris ja jõuab oma etteplaneeritud lõpuni, kirjutab BBC.

Täpselt selle artikli avaldumise ajal toimub Päikesest kuuenda kivi ajalooline teadussündmus.

aastaid ümber Saturni tiirelnud Cassini kosmosemissioon on küll juba mitu kuud teinud oma lõpusööste läbi Saturni ja tema kuulsate rõngaste vahele jääva tühimiku. Täna alustas ta aga esimest oma viiest lähisööstust, mille käigus saab hingata sõõmu ka planeedi atmosfääri välistest kihtidest. Atmosfääri riivamisel kogutavad andmed peaksid teadlaste kinnitusel andma hindamatuid teadmisi gaasihiiglase koostise kohta.

Esimene sööst toimub Saturni pilvedest 1600 kilomeetri kõrguselt ning iga järgmine sööst läheb planeedile nõksu võrra lähemale.

On teada, et Saturn koosneb tõenäoselt 75 protsendi ulatuses vesinikust, ülejäänud 25 protsenti on suuresti heelium, sekka ka väga vähesel määral erinevaid jääkelemente.

«Eeldatakse, et raskem heelium peab vajuma atmosfääri alakihtidesse,» ütles BBC’le Cassini meeskonna teadlane Nicolas Altobelli. «Saturn kiirgab rohkem energiat kui ta Päikeselt vastu võtab, mis tähendab, et osa gravitatsioonienergiast läheb kaduma. Atmosfääri ülakihtides sisalduva vesiniku ja heeliumi täpsema mõõtmisega peaksime saama kehtestada teatud raamid ka planeedi sisemuse keemilisele koostisele.»

Kuna atmosfäärist läbi sõitmine tekitab tõenäoselt rohkem hõõrdumist kui avaatmosfäär, peab Cassini selleks ajaks lülitama sisse ka oma mootorid, et saavutada stabiilsem sõit. Möödalennu andmed peaksid Maale jõudma teisipäeva jooksul.

Üks seni suuremaid Cassini tekitatud mõistatusi on seotud Saturni päeva pikkusega. Teadlased teavad küll, et see on ligikaudu kümme ja pool päeva, kuid nii lähedalt uuritud planeedi kohta ei ole see enam kaugeltki piisav.

Täpsema hinnangu saamiseks on standardlahendus analüüsida planeedi pöörlemistelje ja tema magnetvälja telje vahelise kaldenurga muutusi, mille põhjal saab päeva pikkuse ülitäpselt välja arvutada. Cassini esialgsed uurimistulemused näitavad aga anomaaliat – kaks telge näivad olevat pea täiuslikult ühte joondunud.

«Kogu teadaolev magnetväljade teooria lähtub põhimõttest, et need kaks ei ole paralleelsed,» ütles Cassini teadlane  Linda Spilker. «Magnetvälja tekitamiseks on vaja metallilise vesiniku hoovuseid Saturni sisemuses, ilma selleta kaoks väli lihtsalt ära. Mis siin toimub? Kas miski varjab meie võimet kaldenurkasid näha või peame me lihtsalt uue teooria välja mõtlema?»

Igatahes jätkavad teadlased tööd Cassini andmete uurimisega ning loodetavasti koorub sealt ühel hetkel ka vastus magnetvälja küsimusele.

20 aastat maailmaruumis ringi lennanud Cassini lõpp koidab juba 15. septembril, mil tal lõppevad kütusevarud ning väike uurimisalus sööstab oma senise hooga Saturni pilvedesse ning hävib tuledes. Teadusproove kogub ta mõistagi viimase hetkeni.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles