Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Teadlased astusid esimese sammu GMO-sigade elundite inimestele siirdamiseks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Geenmuundatud sigadest võib tulevikus saada inimesele sobilik elundidoonor. | FOTO: Xinhua/Xinhua/Sipa USA/Scanpix

Pärast murdelist uuringut, kus põrsaste genoomist eemaldati kahjulikud viiruse jäljed, on inimestele sigade elundite siirdamine ühe sammu võrra lähemal tegelikkusele.

Südame-, maksa- ja neerupuudulikkusesse sureb iga aasta ainuüksi Inglismaal enam kui tuhat inimest, kelle elu võiks päästa vastava elundi siirdamine, USAs kaotab samal põhjusel elu 22 inimest päevas. Elupäästva operatsiooni peamine takistus on enamasti aga lihtsalt doonorite puudumine.

Üks lahendus probleemile, mida teadlased juba aastaid kaalunud on, kannab nimetust ksenotransplantatsioon. Inimkeeli tähendab see teiste loomade, antud juhul täpsemini sigade doonoritena kasutamist.

Sead peaksid selleks otstarbeks suurepäraselt sobima, kuna nad on inimestega nii suuruse kui ka anatoomia poolest küllaltki sarnased. Paraku on aga sigade genoomi evolutsiooni käigus salvestunud suur kogus viiruste DNAd, mis võib siirdamise korral tekitada patsiendis kasvajaid või muid terviseprobleeme.

Nüüd aga näib, et geeniteadustes revolutsiooni tegev uus CRISPR-Cas9 tehnoloogia võib ka sigade organite inimestesse siirdamise võimalikuks teha. Nimelt on USA biotehnoloogia firma eGenesis teadlane Luhan Yang kolleegidega näidanud, et suudavad viiruste geenid rakukultuurides välja lülitada. Nüüd on nad aga sammu edasi astunud ja loonud maailma esimesed elusad viirusegeenidest vabad põrsad.

Kõige lihtsamini seletades võtsid nad eelnevate eksperimentide käigus sigade sidekoest loodud viirusevaba geenimaterjali ja sisestasid need sea munarakku. See protsess on põhimõtteliselt sama, millega loodi 1996. aastal ka kuulus lammas Dolly.

Pärast munarakkude kunstlikku viljastamist sisestati need emistesse ja pärast tiinust sündisidki maailma esimesed viirusevaba genoomiga põrsad.

«Enne ei olnud teada, kas selliste meetoditega loodud siga oleks eluvõimeline,» ütles Yang teadusajakirjale Science. Praeguseks on sündinud 37 põrsast ellu jäänud 15, kellest vanim on nelja kuu vanune. Selline suremus ei erine kuigi märkimisväärselt geneetiliselt muundamata kloonidest. Nüüd plaanivad teadlased edasi töötada.

«See on suur samm edasi ksenotransplantatsiooni suunas,» kommenteeris ajakirjale New Scientist tulemust Robert Kochi Instituudi teadlane Joachim Denner, kes on aastaid sigade geenides sisalduvaid viiruselõike uurinud.

Ometigi ei ole kaugeltki kõik erialateadlased sellest edusammust ühtmoodi vaimustuses, kuna seniajani ei ole teada, kui ohtlikud eemaldatud viiruste jäägid inimesele on.

«Praegu ei ole me [nende viirusejääkide] pärast üleliia mures,» ütles ajakirjale Science Marylandi Ülikooli südamekirurg Muhammad Mohiuddin, kelle uurimistöö keskendubki seasüdamete inimestele siirdamisele. Tema uurimisrühmal on praegu käsil projekt, mille raames siirdatakse seasüda paavianidele, ja kui riiklikud eeskirjad seda just ette ei kirjuta, ei näe vähemalt tema uurimisrühma teadlased ka vajadust geenmuundatud sigu kasutada.

Yangi ja kolleegide uuring ilmus teadusajakirjas Science.

Tagasi üles