Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Täna ajaloos 11.08: Eestis üritati kehtestada kaitseseisukorda ja tsensuuri

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Jaan Tõnisson | FOTO: Meelis Lokk / Postimehe arhiiv

1933 – valitsus kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra, sulges vapside, Noorsotsialistliku Liidu, Demokraatliku Liinisõdurite Ühenduse ja muud taolised organisatsioonid ja seadis sisse tsensuuri.

Suve alguses oli Jaan Tõnissoni neljas valitsus kehtestanud kaitseseisukorra Eesti territoriaalvetes, 11. augustil laiendati seda kogu riigile.

Kuna augustis ei olnud Riigikogu koos, ei kinnitanud Riigikogu Vabariigi Valitsuse otsust, ka mitte tagantjärele. 24. augustil 1933 esitasid Artur Sirk, Johannes Holland ja Arnold Jaks Riigikogu juhatusele rahvaalgatuse korras Kaitseseisukorra seaduse muutmise seaduse, mille järgi kaitseseisukorda oleks võidud välja kuulutada ainult sõja korral ja sõja hädaohu puhul. Riigikogu korraline istungjärk algas 1933. aasta oktoobris. Pärast kaotust rahvahääletusel tühistas valitsus 19. oktoobril 1933 kaitseseisukorra kehtivuse kogu riigis, mille järel kaitseseisukord jäi kehtima enne 11. augustit 1933 kehtinud piirides.

11. augusti sündmused Eestis:

1909 – sündis teoloog ja luuletaja Uku Masing

1919 – leevendamaks vastuolusid Eesti ja Venemaa vahel, loodi Tallinnasliitlasriikide  nõudel Loode-Venemaa valitsus, mis tunnustas Eesti iseseisvust. See ei muutnud Loodearmee juhtkonna eitavat suhtumist Eestisse.

1926 – arreteeriti endine Harju Panga direktor Madis Jaakson

1933 – valitsus kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra, sulges Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu (EVKL), Noorsotsialistliku Liidu, Demokraatliku Liinisõdurite Ühenduse ja muud taolised organisatsioonid, seadis trükitöödele sisse eeltsensuuri ja nimetas Sisekaitseülema ametisse kindralmajor Gustav Jonsoni.

1934 – Valka saabus raudteel Poola tankettide rühm.

1937 – Tallinnas pandi nurgakivi Kadrioru administratiivhoonele, mille projekti autoriks oli arhitekt Alar Kotli.

1940 – Nõukogude võimu esindajad hävitasid Tahkurannas Konstantin Pätsi ausamba.

1944 – Toimus Permisküla lahing.

1946 – Lydia Koidula sängitati Tallinna Metsakalmistule.

1992 – Riigi Valimiskomisjon registreeris Riigikogu liikme 101 kohale 633 kandidaati, kellest 26 olid sõltumatud ning ülejäänud jagunesid 17 valimisliidu vahel.

1993 – Riigikohus tunnistas Narva referendumi kehtetuks.

1993 – siseministeerium kandis Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse alates 1944. aastast eksiilis tegutsenud Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku

1994 – Vene pool alustas töid Eesti-Vene kontrolljoone mahamärkimiseks.

1995 – Kaitsepolitsei avastas Pärnus võltslattide rahapaja.

1999 – Toompeale valitsust kiruma kogunenud mässumeelsed põllumehed jätsid lahkudes lossiplatsile kaks siga.

1999 – Eestis oli võimalik vaadata sajandi viimast päikesevarjutust.

2011 – Relvastatud Karen Drambjan tungis Kaitseministeeriumi hoonesse ja hukkus järgnevas tulevahetuses.

Ja maailmas:

3114 eKr – algas maajade kalendri ajaarvestus.

586 eKr – kuningas Saalomoni ehitatud templi oletatav hävitamine Babüloonia vägede poolt Jeruusalemmas.

117 – Roomas tõusis troonile keiser Hadrianus.

490 – Adda lahing: Adda jõe kallastel toimus lahing Itaalia kuninga Odoakeri ja idagootide valitseja Theoderich Suure vahel, mis lõppes Odoakeri kaotuse ja taandumisega Ravennasse.

1332 – Šotimaa parunid eesotsas Edward Balioliga lõid Dupplini lahingus kuningas David II vägesid.

1450 – Inglise väed alistasid Saja-aastases sõjas Cherbourgi, viies lõpule Normandia vallutamise.

1492 – paavstitroonile tõusis kardinal Rodrigo Borgia, kes võttis paavstinimeks Aleksander VI.

1499 – Türklased lõid Sapienza lahingus Veneetsia laevastikku.

1512 – Inglise laevastik hävitas Bresti sadamas 25 Prantsuse laeva.

1530 – Püha-Rooma keisririigi väed taastasid Firenzes Medicite dünastia.

1687 – Lorraine'i hertsog Charles V ja Badeni markkrahv Ludwig Wilhelm lõid Mohácsi lahingus Türgi Suleiman Paša vägesid

1759 – Venemaa ja Austria väed lõid Kunersdorfi lahingus Preisimaa vägesid ja Dresden langes austerlaste kätte.

1813 – Austria kuulutas Prantsusmaale sõja.

1863 – Prantsusmaa tegi Kambodžast oma protektoraadi.

1898 – Hawaii saared läksid Ameerika Ühendriikide võimu alla.

1903 – Jaapan saatis Venemaale noodi, kus nõudis, et Venemaa lahkuks Mandžuuriast.

1910 – Belgia ja Saksamaa allkirjastasid lepingu, millega sai nende koloniaalvalduste piiriks Aafrikas Rusizi jõgi.

1914 – Esimene maailmasõda: Suurbritannia kuulutas Austria-Ungarile sõja.

1918 – Esimene maailmasõda: lõppes Amiensi lahing.

1920 – Riias sõlmiti rahuleping Läti ja Nõukogude Venemaa vahel.

1920 – Genfis algas üks esimesi ülemaailmseid oikumeenilisi konverentse. Sellest võttis osa kirikutegelasi Euroopast, Ameerika Ühendriikidest ja Aasiast.

1934 – Ameerika Ühendriikides San Francisco lahes Alcatrazi saarel avati föderaalvangla.

1935 – Kaunases algas kuni 18. augustini kestnud Ülemaailmne Leedulaste Kongress, osales 3000 esindajat 17 riigist.

1938 – Saksamaal algas mobilisatsioon.

1941 – Prantsuse marssal Philippe Pétain kutsus oma kaasmaalasi üles toetama Teises maailmasõjas Saksamaad.

1952 – Jordaania troonile asus kuningas Ḩusayn.

1952 – Argentina pealinnas Buenos Aireses toimusid riigi esimese leedi Eva Peróni matused.

1960 – ÜRO peasekretär Dag Hammarskjöld ja ÜRO väeüksused sisenesid Katangasse.

1960 – Tšaad kuulutas välja iseseisvuse.

1970 – Lääne-Saksamaa ja Nõukogude Liit kirjutasid Moskvas alla mittekallaletungilepingule.

1971 – Süüria katkestas diplomaatilised suhted Jordaaniaga, sest puhkes piirisõda.

1972 – Vietnami sõda: Lõuna-Vietnamis lõpetas lahingutegevuse viimane Ameerika Ühendriikide võitlussalk.

1985 – Jaapani reisilennuk sõitis teel Ōsakast Tōkyōsse vastu mäeseina, katastroofis hukkus üle 520 inimese.

1987 – Suurbritannia ja Prantsusmaa saatsid naftarikkasse Pärsia lahe piirkonda miiniotsijad.

1988 – Sein Lwin astus pärast kolm päeva kestnud massimeeleavaldusi tagasi Birma presidendi kohalt ning kõigist teistest riigiametitest.

1990 – Iraagi riigipea Şaddām Ḩusayn pakkus välja võimaluse siduda Iraagi vägede väljaviimine Kuveidist Iisraeli vägede väljaviimisega kõigilt okupeeritud aladelt.

1991 – Liibanonis pantvangis olnud ameeriklane Edward Tracy saabus Saksamaale.

1992 – USA, Kanada ja Mehhiko sõlmisid vabakaubanduslepingu.

1993 – paavst Johannes Paulus II pöördus USA-s Denveri staadionil 85000 inimese poole.

1994 – USA ja Põhja-Korea leppisid kokku tuumapinge lõdvestamise suhtes.

1995 – Iraagi riigipea Şaddām Ḩusayni väimees mõistis oma esimeses põgenemisjärgses avalikus esinemises oma äia hukka ja kuulutas välja tema kukutamise kampaania.

1996 – Saksamaa palus Itaalial välja anda endine SS kapten Erich Priebke, kes oli taas vahistatud pärast seda, kui Rooma sõjatribunal oli pärast sõjakuritegude kohtuprotsessi ta vabastanud.

1999 – toimus Euroopas nähtav täielik päikesevarjutus.

2003 – Afganistani sõda: NATO võttis Ameerika Ühendriikidelt üle Afganistani rahutagamismissiooni juhtimise.

Tagasi üles