Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Ajaloolane Valter Lang: DNA-uuring kinnitab uuemaid teooriaid eestlaste pärinemisest

24
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Ajaloolane, arheoloog ja akadeemik Valter Lang. | FOTO: Sille Annuk / Postimees / Scanpix

Geneetikute uurimus varaste eestlaste päritolust on arheoloog Valter Langi sõnul osa kasvavast uuest käsitusest.

Tänases Postimehes kirjeldab Eesti Biokeskuse doktorant Lehti Saag hiljutise uuringu tulemusi, mille tulemused kinnitavad, et meie arheoloogia suurkuju Harri Moora ja president Lennart Meri populariseeritud lugu eestlaste viis tuhat aastat tagasi toimunud sisserändest Volga jõe ja Uuralite vahelt ei vasta tõele.

Mida sellisest uuringust arvata võiks, küsisime arheoloogilt ja akadeemikult Valter Langilt.

«Minule ei olnud see üllatav, kuna olin seda ennegi mõelnud. Sisuliselt kinnitasid nad, et mu viimase aja mõtteviis peaks olema õigel teel,» ütles Lang. «Ega me sellest idast tulnud sisserändest pääse, aga see on tulnud seni arvatust oluliselt hiljem.»

Värke geeniuuring kinnitab nimelt teistes teadusharudes tekkinud teooriaid – kuna nii 4500-4700 aastat tagasi siia tulnud nöörkeraamika kultuuri esindajatel kui ka enne meie aladel elanud küttidel-korilastel puudub Y-kromosoomis  tänapäeva eestlastes ja soomlastes laialt levinud haplogrupp N, on see pidanud lisanduma hiljem ning tõenäoselt just idast tulnud sisserännetega.

«Kui palju neid rändeid oli, on veel lahtine, aga tõenäoselt pidid hilisemad sisserändajad tulema meie aladele tänapäeva Moskva ümbrusest. Praeguste dateeringute kohaselt võis see toimuda umbes 3000 aastat tagasi,» ütles Lang.

Uus arenev teooria

Seekordne geeniuuring lisab Langi sõnul kindlust keeleteadlaste juba ligi 10 aastat arenenud teooriatele.

«Keeleteadlased on juba aastaid rääkinud, et läänemeresoome keel ei saa olla nii vana, nagu me oleme harjunud mõtlema. Kui teadlased Kalevi Wiik ja Ago Künnap rääkisid omal ajal, et juba esimesed siia tulnud inimesed pidid olema soomeugrilased, siis viimased kümmekond aastat on ajaloolise keeleteaduse põhjal aina selgem, et uurali algkeele hajumine ja hargnemine on ikka suhteliselt hiline nähtus,» ütles Lang.

Ajaloolise keeleteaduse, arheoloogia ja geneetika koostöös võib Langi sõnul lähiajal oodata ka sootuks uusi käsitusi eestlaste kujunemise kohta.

«Arheoloogid on viimase 10 aasta jooksul etnogeneesi uuringutes natukene tagaplaanile jäänud, kuna neile meeldib näha igal pool järjepidevust, mida Kalevi Wiiki teooria ka pakkus. Lisaks kiputi ütlema, et etnogenees ei ole justkui arheoloogia teema, mis on aga nagu enese välja vabandamine. Olen nüüd viimased 4-5 aastat teemaga tegelenud ja tundub, et kui arheoloogilist materjali õigesti vaadata, läheb see tegelikult keeleteaduse andmetega väga hästi kokku. Nüüd on toimumas ka läbimurre vana DNA uurimises, millest on rahvaste tekke uurimisel väga palju abi. Praegu on lähenemas paras aeg need valdkonnad kokku võtta,» ütles Lang

Tagasi üles