Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Täna ajaloos 09.08: Vladimir Putin sai esimest korda Venemaa valitsusjuhiks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Boris Jeltsin ja Vladimir Putin. | FOTO: Staff / Reuters / Scanpix

1999 – Venemaal vabastas president Boriss Jeltsin ametist peaminister Sergei Stepašini valitsuse ja nimetas valitsusjuhi kohusetäitjaks Vladimir Putini.

Pärast Nõukogude Liidu kokku varisemist oli endine KGB ohvitser Vladimir Vladimirovitš sisenenud poliitilisse ellu Leningradi linnanõukogu esimehe Anatoli Sobtšaki nõunikuna ning tõusnud aegamööda vaikselt linnavalitsuse aparaadis, korraldades valimiskampaaniaid ja hoides linna rahvusvahelisi sidemeid. Aastatel 1998-1999 oli ta ka KGB õigusjärglase FSB esimene tsiviilisikust juht.

9. augustil 1999 nimetas president Boris Jeltsin Putini valitsusjuhi asepeaministriks ning samal päeval ka valitsusjuhiks. Lisaks teatas Jeltsin ka avalikult, et näeb tollal halli hiirena näinud Putinis enda järglast. Putin nõustus kandideerima.

Detsembris teatas ka Jeltsin ise tagasiastumisest ning Putinist sai esimest korda Venemaa president. Jeltsini tagasiastumine tingis aga enneaegsed presidendivalimised, mille Putin tänu algatatud teisele Tšetšeenia sõjale ka võitis.

9. augusti sündmused Eestis:

1581 – Liivi sõda: rootslased vallutasid pärast Koluvere, Lihula ja Vigala linnuse anastamist Haapsalu. Seega tõrjuti venelased kogu Läänemaalt välja.

1882 – Narvas algas 28. septembrini toimunud ülelinnaline tööliste streik.

1902 – Valgas avati 24. veebruaril asutatud teatriselts Säde.

1936 – Berliini olümpiamängud: Kristjan Palusalu tuli Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus olümpiavõitjaks

1958 – sündis näitleja Arvo Kukumägi

1989 – Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu kohalike nõukogude valimise seaduse, mis mõneti piiras muulaste õigusi. Protestiks korraldati venekeelsetes ja -meelsetes asutustes streike.

1994 – valitsuse istungil määrati Paldiski tuumaobjekti Eesti-poolseks volinikuks senine valitsuse eriesindaja Paldiskis Jüri Tikk.

1994 – valitsus kinnitas riigisaladuse kaitse korraldamise ametkondadevahelise komisjoni koosseisu.

2007 – Eesti mereväe ülemana alustas tööd Igor Schvede.

Ja maailmas:

48 eKr – Pharsalose lahingus purustas Julius Caesar lõplikult Pompeiuse, kes põgenes kaotuse järel Egiptusesse.

378 – Adrianoopoli lahingus sai Ida-Rooma keiser Valens lüüa Fritigerni juhitud läänegootidelt. Keiser ise langes lahingus.

1173 – hakati ehitama Pisa katedraali kellatorni, mis tänapäeval on tuntud Pisa tornina.

1483 – Roomas pühitseti sisse Sixtuse kabel.

1529 – Inglismaal anti välja parlamendieeskirjad.

1615 – Prantsusmaal puhkes teine kodusõda, kus prints de Conde oli liidus hugenottidega, keda juhtis Henri de Rohan.

1655 – Inglismaa lordprotektor Oliver Cromwell jagas riigi 11 ringkonnaks, millest igaüht valitses kindralmajorist kuberner.

1803 – Prantsusmaal Pariisis tegi esimese demonstratsioonsõidu Robert Fultoni aurulaev Clermont.

1805 – Austria, Suurbritannia, Venemaa, Rootsi ja Sardiinia kuningriik moodustasid kolmanda suure koalitsiooni Prantsusmaa keisri Napoleon I vastu.

1810 – Prantsusmaa keiser Napoleon I liidendas oma valdustega Vestfaali.

1830 – Prantsusmaal nõustus Orléansi hertsog Louis-Philippe vastu võtma kuningakrooni.

1842 – Ameerika Ühendriigid ja Kanada allkirjastasid Websteri-Ashburtoni lepingu, millega määrati kindlaks kahe riigi vaheline piir Kaljumäestikust idas.

1859 – Ameerika Ühendriikide leiutaja Nathan Ames sai eskalaatori patendi.

1862 – Ameerika Ühendriikide kodusõda: Cedar Mountaini lahingus purustas Ameerika Riikide Konföderatsiooni kindral Stonewall Jackson Ameerika Ühendriikide armee kindral John Pope'i juhtimise all.

1890 – Helgolandi saar läks Suurbritannia võimu alt üle Saksamaa võimu alla.

1892 – Ameerika Ühendriikide insener Thomas Alva Edison sai duplekstelegraafi patendi, mis võimaldas sõnumi vastuvõtjal anda saatjale operatiivset tagasisidet.

1898 – Hispaania nõustus formaalselt Hispaania-Ameerika sõja rahulepingu tingimustega.

1902 – Suurbritannia kuningaks krooniti Edward VII.

1905 – Ameerika Ühendriikides Portsmouthis algasid Jaapani ja Venemaa rahuläbirääkimised.

1907 – Inglismaa lõunarannikul Brownsea' saarel lõppes maailma esimene skaudilaager.

1914 – sündis soomerootsi kirjanik, «Muumitrolli» autor Tove Jansson.

1919 – Iraanis Teheranis kirjutati alla Pärsia ja Suurbritannia kokkulepe Pärsia puutumatuse tagamiseks.

1928 – Nõukogude Liidus Leningradi tsirkuse hoones avati maailma esimene tsirkuse- ja estraadimuuseum.

1936 – Ameerika Ühendriikide sportlane Jesse Owens võitis 1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis oma neljanda kuldmedali. Temast sai esimene ameerika sportlane, kes oli võitnud ühtedel olümpiamängudel neli kuldmedalit.

1942 – Indias vahistas Briti armee Mahatma Gandhi, kes oli lubanud välja kuulutada India iseseisvuse. Ta jäi vangi 1944. aastani.

1942 – Teine maailmasõda: Savo saare lahingus purustas Jaapani laevastik Ameerika Ühendriikide ja Austraalia ühendlaevastiku, uputades neli liitlaste ristlejat.

1942 – Nõukogude Liidus, sakslaste sisse piiratud Leningradis (Leningradi blokaad) kanti ette Dmitri Šostakovitši seitsmes sümfoonia, mis on tuntud ka Leningradi sümfoonia nime all.

1943 – Nõukogude Liidus Karatšai autonoomses oblastis viidi läbi karatšaide massküüditamise esimene laine. 472 inimese väljasaatmine oma kodumaalt oli ettevalmistuseks sama aasta 2. novembril toime pandud suurküüditamisele.

1944 – Jätkusõda: Nõukogude Liidu juunis alanud Karjala pealetung Soome armee positsioonidele lõppes soovitud tulemusteta ja rinne fikseerus kaitsepositsioonidele kuni sõja lõpuni septembris 1944.

1945 – Teine maailmasõda: Ameerika Ühendriikide B-29 tüüpi pommitaja Bockscar heitis Jaapani linnale Nagasakile koodnime Fat Man all tuntud aatompommi. Maailma ajaloo teises tuumapommirünnakus hukkus kohe 39 000 inimest, kokku põhjustas rünnak kuni 140 000 inimese surma.

1954 – Jugoslaavias Bledis allkirjastati niinimetatud Balkani pakt – Jugoslaavia, Kreeka ja Türgi vaheline vastastikuse abistamise leping.

1960 – Laose pealinnas Vientianes toimus kapten Kong Le juhitud sõjaväeline riigipööre.

1962 – suri saksa kirjanik Hermann Hesse.

1964 – ÜRO Julgeolekunõukogu avaldas resolutsiooni, millega kutsus Küprose sõdivaid kreeklasi ja türklasi üles vaherahu sõlmima.

1965 – Malaisia parlament hääletas Singapuri föderatsioonist väljaheitmise poolt – Singapur iseseisvus.

1969 – Ameerika Ühendriikides Hollywoodis filmilavastaja Roman Polanski majas mõrvasid Charles Mansoni järgijad viis inimest: kaheksandat kuud raseda näitleja ja modelli Sharon Tate'i, kohvifirma omaniku tütre Abigail Folgeri, poola näitleja Wojciech Frykowski, stilisti Jay Sebringi ja teismelise Steven Parenti.

1971 – Põhja-Iirimaal algas Briti armee erioperatsioon Demetrius, mille käigus vahistati 342 isikut, keda kahtlustati seotuses iiri vabariiklaste relvarühmitustega.

1975 – suri vene helilooja Dmitri Šostakovitš

1990 – ÜRO Julgeolekunõukogu kuulutas Kuveidi annekteerimise Iraagi poolt õigustühiseks. Iraak sulges oma piirid, lubades lahkuda vaid välismaa diplomaatidel ning tekitades muret Iraagis ja Kuveidis viibivate tuhandete välismaalaste pärast.

1990 – Venemaal sai tegevusloa raadiojaam Ehho Moskvõ, esimene eraraadiojaam Nõukogude Liidu territooriumil.

1991 – Lõuna-Aafrika Vabariigis Ventersdorpis kasutas politsei tulirelvi ja pisargaasi apartheidimeelsete rühmituste liikmete vastu, kes püüdsid segada president Frederik de Klerki kõnet.

1993 – Jaapanis sai peaministriks Morihiro Hosokawa, kelle võimuletulek lõpetas Liberaaldemokraatliku Partei 38 aastat kestnud võimuperioodi.

1999 – Venemaal vabastas president Boriss Jeltsin ametist peaminister Sergei Stepašini valitsuse ja nimetas valitsusjuhi kohusetäitjaks Vladimir Putini.

2008 – Gruusia sõda: Gruusia president Mihheil Saakašvili kuulutas Venemaa kallaletungi tõttu riigis välja sõjaseisukorra.

Tagasi üles