Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Avastus: Amazonase vihmametsad toodavad endale ise vihmapilvi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Suur osa Amazonase vihmametsade kohal hõljuvate pilvede veest on puude enda toodetud, selgub värskest teadusuuringust. | FOTO: HO / Reuters / Scanpix

Teadlased on leidnud vastuse maailma suurima vihmametsa veidrale ilmastikule, kirjutab teadusajakiri Science.

Amazonase vihmametsa ilm on veider nähtus. Üks selle iseärasemaid tunnuseid on, et vihmasajud hakkavad reeglina 2-3 kuud enne seda, kui tuuled ookeani kohalt niisked õhumassid kohale toovad. Nüüd tuleb välja, et vihmasadude põhjustajaks ei ole miski muu kui puud ise.

Õigupoolest oli niiskete õhumasside varasem kogunemine juba ammu teada, kuid seni ei osanud teadlased seda seletada.

«Me nägime veeauru, aga ei teadnud, kust see tuleb,» kirjeldas California Los Angelese Ülikooli kliimateadlane Rong Fu varasemat oukorda. Ka satelliidiandmete järgi käis niiskuse kogunemine käsikäes vihmametsa «rohetamisega», ehk siis värskete lehtede koguse suurenemisega. Seetõttu oletasidki teadlased, et vihmasadude taga võib olla taimede enda hingamisel vabanev veeaur.

Kuidas aga sellist hüpoteesi kinnitada?

Vastuste leidmiseks võtsid Fu ja kolleegid appi NASA satelliidi Aura, mille eesmärgiks ongi konkreetselt Maa atmosfääri keemilise koostise ja selle muutuste uurimine. Lähtuti teadmisest, et taimede poolt välja hingatav vesi kipub selles sisalduva deuteeriumi ehk raske vee sisalduse tõttu olema raskem kui ookeanidest auruv niiskus.

Orbiidil tehtud vaatlused kinnitasidki, et vihmametsade kohale kogunevad madalad pilved sisaldavad nii koguses deuteeriumit, et kogu see vesi ei saa lihtsalt pärineda ookeanide aurustumisest. Lisaks tuli välja, et raske vee hulk oli kõige suurem just rohenemisperioodi lõpus, kui fotosüntees ja hingamine kõige aktiivsemalt toimusid.

Näib, et metsade tekitatud pilvedel on kõigele lisaks veel oma mõju ka laiemale atmosfääriringele. Nimelt tekitavad nad vihmasadude käigus õhuringet, kusjuures nende mõju hindavad Fu ja kolleegid piisavlat suureks, et tuua doomino-efekti käigus kaasa ka ookeani kohalt pärinevate niiske õhu masside vihmametsa kohale jõudmise.

Varem on teadlased näidanud, et Amazonase vihmametsade taimedest pärinevad pisikesed soolaosakesed mängivad kondensatsioonikesetena olulist rolli pilvede tekkimises. Seekordne uuring viitab aga, et taimed võivad olla ka terve vihmaperioodi käivitavaks jõuks.

Uuring näitab ka järjekordselt, et taimed ei ole globaalses kliimasüsteemis vaid passiivsed sadevee tarbijaid, vaid ka aktiivsed ilmastiku reguleerijad. Seetõttu kutsuvad teadlased üles võtma tuleviku kliimamudelite koostamisel arvesse ka selliste faktorite nagu ulatuslik metsaraie mõju.

Uuringut kirjeldav teadusartikkel ilmus Ameerika Teaduste Akadeemia toimetistes.

Tagasi üles