Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Täna ajaloos 05.08: Eestis hakkas kehtima Moskva aeg

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Moskva kremli Päästja kell. | FOTO: Vladimir Sergeev/Sputnik/Scanpix

1940 – Eestis kehtestati Ida-Euroopa aja asemel Moskva aeg.

Suure osa Teise maailmasõja ajast kehtis Eestis Kesk-Euroopa aeg (GMT + 1 tund). Lisaks kasutasid sakslased veel ka suveaega, mis tähendas, et suve ajal oli Eesti ajavööndiks GMT + 2.

Moskva aeg hakkas Eestis kehtima esmakordselt seoses esimese Nõukogude okupatsiooniga 1940. aastal, kuid kaotati juba järgmisel aastal. Pärast seda kehtis see vahemikus 1944-1989.

5. augusti sündmused Eestis:

1589 – Tallinna saabus Rootsi kuningas Johan III koos kuninganna Gunilla Bielke ja riiginõukogu delegatsiooniga, ning pidas augustis-septembris läbirääkimisi oma poja, Poola kuningas ja Rootsi troonipärija Sigismundiga.

1879 – ilmus Adam Ainti ajalehe Tartu Eesti Seitung esimene number-

1902 – Tallinnas algasid 8. augustini kestnud keisripäevad, Nikolai II osavõtul.

1917 – Peterburis toimus Põhja-ringkonna eesti asunduste kongress.

1919 – Tallinnas lõppesid Eesti teised meistrivõistlused kergejõustikus.

1933 – Tartus algas protestiallkirjade kogumine miiniristlejate Lennuk ja Vambola müümise vastu.

1937 – Viimsi vallas hukkus ipriidiplahvatuses kolm last.

1940 – Nõukogude okupatsioon Eestis: Eestisse tagasi pöördumast keeldunud isikud kuulutati ülejooksikuteks ja nende tegevus kvalifitseeriti riigireetmiseks. Nende omakseid ähvardasid repressioonid.

1940 – Eestis kehtestati Ida-Euroopa aja asemel Moskva aeg.

1965 – NLKP Keskkomitee ja NSVL Ministrite Nõukogu avaldas määruse, milles Balti liiduvabariikidel lubati säilitada 11-aastased üldhariduskoolid (Moskva oli 1964. aastal käskinud jätta 10-aastased koolid).

1993 – seoses 25. juulist 2. augustini kestnud Läänemaa Jäägrikompanii allumatusest tekkinud konfliktiga (nn jäägrikriisiga) vabastati Hain Rebas kaitseministri ülesannetest.

1994 – Lääne-Euroopa Liidu Assamblee president Sir Dudley Smith ütles pressikonverentsil, et Eestil on samasugused õigused nagu Euroopa suurriikidel ning Eestil lasub ka samasugune vastutus Euroopa turvalisuse pärast.

1995 – rühm Eesti ohvitsere sõitis USA-sse NATO õppustele Cooperative Nugget.

1995 – Tartus moodustati Rahvusliku Koonderakonna Isamaa noorteorganisatsioon Noor Isamaa.

Ja maailmas:

1578 – Al Kasr al Kebiri lahing: marokolased alistasid portugallased.

1600 – vandenõu Šotimaal: lord Gowrie ja tema vend vangistasid kuningas James VI, ehkki peagi kuningas vabastati.

1620 – Mayflower läks esimeste inglise asunikega teele Ameerikasse.

1693 – Dom Perignon mõtles välja šampanja joogi.

1716 – Savoia prints Eugene lõi Peterwardeinis türklasi.

1772 – Esimene Poola jagamine.

1789 – läänide süsteemi kaotamine Prantsusmaal.

1824 – Kosi lahing türklaste ja kreeklaste vahel.

1850 – Austraalia valitsuse akt kinnitas esindusvalitsused Lõuna-Austraalias, Tasmaanias ja Uus-Lõuna-Walesist eraldatud Victorias.

1858 – valmis esimene transatlantiline telegraafikaabel.

1858 – New Yorgi sadamas pandi paika Vabaduse samba nurgakivi.

1902 – avati Greenwichi jalakäijate tunnel, mis asus Thamesi jõe põhjas.

1914 – Esimene maailmasõda: Ühendatud Kuningriik ja Saksamaa olid alates keskööst ametlikult sõjas.

1940 – Nõukogude Liit liidendas Läti.

1943 – Teine maailmasõda: liitlasväed said pärast Catania hõivamist Sitsiilia väina oma võimu alla.

1949 – USA lõpetas abi andmise Hiinale.

1949 – maavärin Ecuadoris nõudis 6000 inimelu.

1952 – Jaapan sõlmis taas diplomaatilised suhted Hiinaga.

1963 – USA, Suurbritannia ja NSV Liit sõlmisid lepingud, mis keelustas tuumakatsetused atmosfääris, kosmoses ja vee all.

1966 – esimene teadaolev tapmisjuhtum Kultuurirevolutsiooni käigus: ühe Pekingi presitiižse tütarlastekooli (seal õppisid kõrgete ametiisikute lapsed) õpilased peksid ja piinasid surnuks oma kooli direktrissi. Natuke aega hiljem anti koolile uueks nimeks Punase Vägivalla Kool.

1971 – Türgi sõlmis diplomaatilised suhted Hiinaga ja katkestas sidemed Taiwaniga.

1973 – kaks meest terroriorganisatsioonist Must September ründas Ateena lennuväljal reisilennukit granaatide ja automaatidega, tappes 3 ja haavates 55 inimest.

1976 – Sudaani sõjaline valitsus hukkas nurjunud riigipöördekatse oletatava juhi ja veel 16 asjaosalist.

1988 – Iraani-Iraagi sõda: Iraani hävituslennukid ründasid Huzistani provintsi piiri ääres Iraagi vägede positsioone.

1990 – USA väed sekkusid Libeeria kodusõtta, et päästa Monroviast umbes 70 ameeriklast.

1991 – Iraak tunnistas ÜRO inspektoritele, et ta oli neli aastat teostanud keemiarelva uuringuid, kuid kinnitas, et need lõpetati 1990. aastal, kohe pärast Kuveidi invasiooni.

1992 – Nelson Mandela juhtis Pretorias 100 000 mustanahalise meeleavaldust valgete võimude vastu.

1994 – Bosnia sõda: NATO reaktiivlennukid ründasid Sarajevo lähedal asuvat sõjalist objekti, kui Bosnia serblased olid hõivanud ÜRO tanki ja muid relvi ning tulistanud ÜRO helikopterit.

1995 – Horvaatia iseseisvussõda: Horvaatia väed sisenesid Knini, serblaste 1991. aasta mässu sümboolsesse keskusse.

Tagasi üles