Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

DNA-uuring näitab, kust tuli Vana-Kreeka tsivilisatsioon

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kuningas Agamemnoni surimask. Agamomenon oli üks kuulsamatest Mükeene kultuuri esindajatest, keda ka Homeros on välja toonud kui Mükeene kuningat. | FOTO: John Hios / AKG Images / Scanpix

Värske uuring kinnitab kreeklaste mütoloogiast tuntud lugusid nende tsivilisatsiooni päritolust, kuid lisab ka peotäie seni tundmatut geneetilist komponenti.

Lääne kultuuri juured ulatuvad teatavasti suures osas tagasi Vana-Kreekasse, mille filosoofid ja mütoloogia panid aluse nii tänapäeva teadusele kui ka mõttevoogudele. Erakordselt rikka kultuurilise pärandiga rahva enda päritolu on seni aga jäänud suuresti mõistatuseks.

Vanad kreeklased ise pidasid oma esivanemateks Mükeene kultuuri (1600–1200 eKr) ja sellele eelnenud Kreeta saarelt pärit Minose kultuuri (2600–1400 eKr). Nendest esimese mõju ulatus Kreetalt mitmele poole Egeuse mere saartele, teine tõi aga kaasa kultuuri levimise ja õitsemise maismaa-Kreekas. Minoslaste ja mükeenelaste omavaheliste seoste ja päritolu kohta seni aga geneetilisi tõendeid ei olnud.

Selgust Euroopa kultuurile aluse pannud kreeklaste päritolusse tõi möödunud nädalal teadusajakirjas Nature ilmunud geeniuuring, milles rahvusvaheline teadlaste grupp analüüsis 19 Egeuse mere ääres elanud muistse inimese skelettide geneetilist päritolu. Uuringumaterjali hulka kuulus kümme minoslast, neli mükeenelast ja viis pronksiaegse Kreeka ja Türgi põlluharijat.

Järjendatud genoomidest valiti välja 1,2 miljoni aluspaari suurune lõik, mida võrreldi 334 teistest uuringutest teadaoleva muistse inimese ja ka tänapäevaste kreeklaste DNAga. Võrdluse põhjal suudeti välja töötada ka eri rahvaste sugulusastmed.

Tulemused kinnitavad mütoloogia tõdemust, et minoslased panid aluse ka Mükeene kultuurile – mõlema geenides leidus pea kolmveerandi ulatuses Kreekas ja Anatoolias elanud ning põllumajandusega tegelenud varasemate rahvaste pärandit, väikesel määral aga ka tänapäeva Ida-Kaukasusest pärit rahvaste geene.

Üllataval kombel eristusid hilisemad mükeenelased aga minoslastest selle poolest, et nendes sisaldus 4-16 protsenti Ida-Euroopa või Siberi rahvaste geene. See tähendab aga, et kogu Mükeene tsivilisatsioon pidi sündima pärast põhja poolt pärit rahvaste sisserännet. Need müstilised sisserändajad ei jõudnud aga Minose kultuuri hälli Kreeta saarele. Samas puudus mõlemas muistses kultuuris igasugune viide Egiptuse mõjudele, mida teadlased ja teoreetikud küll varem oletanud on.

Selline tähelepanek klapib hästi varasemate muistse DNA uuringutega, mis on näidanud, et pronksiajal toimus suur rahvaste rändamine, mille käigus jõudis tänapäeva Ukraina ja Lõuna-Venemaa stepialade rahvaste mõju tänapäeva Põhja- ja Kesk-Euroopa rahvaste geenidesse. Et need samad rahvad samal ajal ka lõuna poole Kreekasse rändasid, ei olnud varem nii hästi teada.

Nüüd oletavad teadlased, et sisserännanud nomaadlikel rahvastel võis olla murdeline mõju ja nad võisid tuua kaasa olulisi muutusi, mis tegid ka Mükeene kultuurist omaette kultuurilise nähtuse.

«Migrandid võisid olla innovatsiooni kandjad, mis tõi Kreekasse ka uusi kultuurielemente,» seletas seda mõttekäiku BBC-le uuringu juht Dr Iosif Lazaridis Harvardi Ülikoolist. Lisaks muule loodavad teadlased leida siit vastuseid indoeuroopa keelte leviku küsimustele.

Uuring ilmus ajakirjas Nature.

Tagasi üles