Teadustöö, mis keskendus õistaimede evolutsiooni uurimisele, jõudis järeldusele selles osas, milline võis olla meie planeedi kõige esimene õistaim.
3D-joonis: nii võis näha välja meie planeedi kõige esimene lill
2. august 2017, 17:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma välimuselt meenutas see dinosauruste kaasaegne uuringutegijate sõnul näiteks magnooliaid, tulikaid või kalmiaid. Sellel olid üpris suured õielehed, mis paiknesid kihtidena, kirjutab PHYS.org. Rekonstruktsioon põhines tõeliselt suurel andmestikul, mis hõlmas endas 792 õistaime tunnuseid.
Iidne lill oli hermafrodiit ehk mõlemasuguline – tema õies olid olemas nii emakad kui ka tolmukad.
Ühe uuringuautori Maria von Balthasari sõnul, kes on õistaimede morfoloogiaekspert Viini ülikoolis, ei ole lille värv, lõhn või suurus kindel, kuid ilmselt oli selle diameeter sentimeetrist väiksem.
Õistaimed tekkisid vahemikus 140-250 miljonit aastat tagasi. Vanim õistaimefossiil pärineb hetkel aga 130 miljoni aasta tagusest ajast. Sellepärast on esimese õistaime välimuse kindlaks tegemine teadlastele tõeline katsumus.
Tegu on tänapäeval kõige liigirikkama taimerühmaga – selles on üle 200 000 liigi. Need on arenenud ürgsetest paljaseemntetaimedest.
Loe teadusuuringust lähemalt ajakirjast Nature Communications.