Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Täna ajaloos 02.08: Adolf Hitleri võim kinnistus ja temast sai führer

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: imago stock&people/sepp spiegl/Scanpix

1934 – Adolf Hitler sai Saksamaa füüreriks ja riigikantsleriks.

Natsid olid tolleks hetkeks juba selgelt domineeriv jõud Saksamaa poliitikas ning kõige tugevam partei Riigipäevas. 1932. aasta presidendivalimistel oli Hitler küll president Paul von Hindenburgile selgelt kaotanud, kuid kurss natside ainuvõimule oli juba suuresti paigas. Kantsleri ametinimetust kandis Hitler 1933. aasta 30. jaanuarist.

Pärast 1933. aasta veebruaris toimunud põlengut Riigipäeva hoones alustasid natsid tsiviilõiguste piiramise ja poliitiliste vastaste kõrvaldamisega ning Hitler sai ajutised eriõigused, mille põhjal sai ta tegutseda ilma et põhiseadus või parlament teda takistada oleksid saanud.

Ometigi ei pääsenud ta mööda president Hindenburgi autoriteedist, mistõttu ei saanud ka Hitler oma võimu päris diktaatorlikult kasutada. 1934. aasta 2. augustil Hindenburg aga suri ja eriolukorra seaduse kohaselt kandus ka tema võim edasi Hitlerile, kellest sai nüüd Saksamaa absoluutse võimuga füürer.

2. augusti sündmused Eestis:

1560 – Vene-Liivi sõda: toimus Härgmäe lahing

1561 – Erik XIV kinnitas Stockholmis Harju, Viru ja Järva aadli privileegid. Tallinna kirikupeajärelevalve alla anti ka maakogudused, sellele ametikohale sai Oleviste koguduse pastor Johannes Robertus von Geldern.

1743 – Venemaa Keisririigi ja Eestimaa valitseja keisrinna Jelizaveta Petrovna kuulutas välja surmanuhtluse keelu ning kuni 1762. aastani ei viidud karistusena ühtegi surmanuhtlust täide.

1919 – Pirita jõe basseinis algasid Eesti esimesed meistrivõistlused ujumises.

1923 – pärast kahe kuu pikkust valitsuskriisi kinnitas Riigikogu ametisse Konstantin Pätsi juhitava Põllumeestekogude, Rahvaerakonna, Kristliku Rahvaerakonna ja Tööerakonna esindajatest koosneva koalitsioonivalitsuse.

1929 – senine Prantsusmaa saadik Victor Leon Jaunez lahkus Eestist.

1937 – Luksemburgis Echeternachi linnakeses suri vabadussõjalaste liider Artur Sirk, kukkudes välja hotellitoa aknast.

1941 – major Friedrich Kurg, kelle Saksa sõjaväevõimud olid 14. juulil määranud vallutatud Eesti alade partisanide üldjuhiks, avaldas teadaande vabatahtliku relvaorganisatsiooni Omakaitse loomisest. Selle peamiseks ülesandeks kujunes vahiteenistus.

1944 – Saksa okupatsioon Eestis: sundmobilisatsioon Saksa armeesse laienes 1926. aastal sündinud noormeestele.

1966 – loodi Tallinna vanalinna riiklik kaitsetsoon

Ja maailmas:

338 eKr – Philippos II kehtestas otsustava võiduga Chaironeia lahingus Makedoonia ülemvõimu Kreeka linnriikide üle

216 eKr – Hannibal purustas Cannae lahingus Vana-Rooma sõjaväe.

1552 – Saksimaa kuurvürst Johann Friedrich I ja Hesseni maakrahv Philipp I vabastati Passau lepinguga vangistusest, luterlastele tagati Saksamaal usulise tegevuse vabadus.

1589 – Jacques Clement mõrvas St. Cloudis Prantsusmaa kuninga Henri III. Kuningas suri saadud haavadesse järgmisel päeval.

1637 – Holland kihutas portugallased välja Aafrika Kullarannikult.

1665 – Prantsusmaa saatis välja ekspeditsiooni Tuneesia ja Alžeeria piraatide vastu.

1824 – Türgi vallutas Kreekalt Ipsara saare.

1914 – Esimene maailmasõda: Saksa väed okupeerisid sõda välja kuulutamata Luksemburgi.

1928 – Itaalia kirjutas Etioopiaga alla sõpruslepingu 20 aastaks.

1933 – Nõukogude Liidus avati Stalini-nimeline Valge mere-Läänemere kanal

1934 – Adolf Hitler sai Saksamaa füüreriks ja riigikantsleriks.

1934 – paavst Pius XI sõitis puhkusele Castel Gandolfosse; esmakordselt pärast 1870. aastat lahkus ametis olev paavst Vatikanist.

1939 – Albert Einstein ütles kirjas USA presidendile Franklin Delano Rooseveltile, et USA võiks alustada aatomiuuringuid.

1956 – Inglismaa lükkas tagasi Rodessia Föderatsiooni ja Nyasalandi taotluse anda neile eristaatus väljaspool Briti Rahvaste Ühendust.

1963 – USA soovitas ÜRO-l pidada kinni kõik sõjalised tarned Lõuna-Aafrika Vabariiki rassilise eraldatuse poliitika tõttu selles riigis.

1971 – USA lubas toetada Hiina Rahvavabariigi ÜRO-sse astumist, kuid teatas samas, et on vastu Hiina Vabariigi (laialdaselt tuntud kui Taiwan) ÜRO-st väljaarvamisele.

1988 – Nõukogude sõjavägi näitas Ameerika kaitsesekretärile Frank Carluccile uut ülisalajast pommitajat Tupolev Tu-160-t.

1990 – Iraagi okupatsioon Kuveidis: pärast vaidlusi nafta ja piiride üle vallutasid Iraagi tankid ja jalavägi Kuveidi, Kuveidi kuninglik perekond põgenes Saudi Araabiasse, USA president George H. W. Bush mõistis rünnaku hukka kui varjamatu agressiooni.

1991 – president Bush tegi teatavaks, et septembris USA-s kavandatavate Kreeka ja Türgi läbirääkimiste eesmärk on lahendada Küprosega seotud lahkarvamused.

1992 – kaitsejõud arreteerisid Alžeerias 50 relvastatud islami ekstremisti ja võtsid oma valdusse peidikud 130 pommiga.

1993 – Horvaatia iseseisvussõda: serblased lasksid puruks silla, mis oli ainus maismaaühendus Lõuna-Dalmaatsia ranniku ja ülejäänud Horvaatia vahel.

1994 – Bosnia sõda: Serbia ütles Bosnia serblastele, et nood võtaksid vastu rahuplaani või süüdistuse kuriteos oma rahva vastu.

1995 – Saudi Araabia kuningas Fahd vahetas välja oma nafta- ja rahandusministri – olulisim muudatus tema valitsuses alates tema võimuletulekust 1982. aastal.

Tagasi üles