Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Uuring: teised planeedid ei pruugi kunagi saada nii elukõlblikuks kui Maa

5
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eksoplaneet Kepler-10C kunstniku nägemuses. Planeediteadlaste värske uuring näitab, et sellistel planeetidel on elukõlbulike tingimuste tekkimine palju ebatõeäosem kui seni arvatud. | FOTO: HANDOUT/REUTERS

Vedela vee olemasoluks on vaja palju enamat kui vaid õiget positsiooni tugevalt sooja kiirgava tähe orbiidil, teatasid hiina teadlased.

Maailmaruumist potentsiaalselt elukõlblike taevakivide otsimisel on üks peamine sihtmärk planeedid, mis asuvad oma tähtede nn elukõlblikus tsoonis – kaugusevahemikus tähest, mille piires on võimalik vee esinemine vedelal kujul. Vedel vesi on nimelt elu tekkeks kriitilise tähtsusega, ilma selleta ei saa ka elu tekkida.

Seni on teadlased arvanud, et kaugetel planeetidel võib esineda veerohke faas, mil algselt tuhm täht hakkab soojenema ja sulatab aegamööda üles enda orbiidi elukõlblikku tsooni langevate jäiste planeetide vee. Sellise loogika järgi võiksid elukõlblikuks muutuda näiteks ka Jupiteri kuu Europa ja Saturni kaaslane Enceladus, samuti ka teiste tähesüsteemide planeedid.

Hiljuti ajakirjas Nature Geoscience ilmunud uuringus näitavad hiina teadlased aga sellise teooria kitsaskohti. Nimelt näitavad arvutisimulatsioonid, mille abil nad planeetide evolutsiooni uurisid, et jää sulatamiseks vajalik energiakogus on piisav, et kogu planeet põrgukuumaks ja -kuivaks tühermaaks muuta.

«Meie leiud näitavad, et planeedi tema algsest «lumepalli»-faasist väljatoomiseks vajalikud energiahulgad on nii suured, et tooksid kaasa märkimisväärse veekao ja kaotaksid seega elukõlblikkuse võimalused,» kirjutasid teadlased Pekingi Ülikoolist Jun Yangi juhtimisel.

Seetõttu ei pruugi paljud jäised planeedid kunagi Maaga sarnanevasse elukõlblikku faasi jõuda, vaid muutuvad pigem kiirendatud korras kuivaks kuumakeraks. Selline stsenaarium on teadlaste kinnitusel tõenäone ka Europa ja Enceladuse puhul.

Kirjeldatud stsenaariumi kontekstis on Maa oma elukõlblikkusega ennekõike erand – nimelt sulas meie koduplaneet vahemikus 600-800 miljonit aastat tagasi täpselt piisavalt tänu vulkaanide õhku paisatud kasvuhoonegaaside mõjule. Seetõttu oli ligi 650 miljonit aastat tagasi esinenud nn lumepalli-planeedi jää sulamiseks vaja vähem Päikese energiat.

Jun Yangi ja kolleegide uuring ilmus ajakirjas Nature Geoscience.

Tagasi üles