Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Täna ajaloos 01.08: avastati Universumi kolmas levinuim keemiline element

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Keev hapnik. | FOTO: Wikipedia /U.S. Air Force photo/Staff Sgt. Jim Araos

1774 – Carl Wilhelm ja Joseph Priestley avastasid keemilise elemendi – hapniku.

Õigupoolest oli hapniku olemasolu näidanud ka Uppsala Ülikoolis töötanud Carl Wilhelm Scheele, kuid paraku jõudsid Wilhelm ja Priestley oma tulemuste avaldamisega temast ette, mistõttu loetaksegi neid reeglina hapniku esmaavastajateks. Elemendi teadusliku nimetuse oxygen käis prantslane Antoine Lavoisier välja alles 1777. aastal.

Nimetus tuleneb kreeka keelest, kus ὀξύς oxys tähendab «hapet» või «teravat», -γενής –genes  aga «tootjat».

Toatingimustes ülireaktiivse gaasina esinevat hapnikku kirjeldas Scheele oma 1775. aastal kirjastajale saadetud ja 1777. aastal ilmunud teoses kui «tuleõhku».

1. august sündmused Eestis:

1223 – algas 15. augustini kestnud Viljandi piiramine, milles osalesid piiskopivasallid, orduvennad, ristisõdijad, kaupmehed, liivlased ja latgalid.

1901 – korraliseks rongiliikluseks avati kitsarööpmeline Tallinna-Viljandi raudtee koos Türi-Paide teeharuga.

1910 – Pirital toimusid Eesti esimesed ametlikud ujumisvõistlused.

1926 – teedeminister August Kerem avas 57 kilomeetri pikkuse kitsarööpmelise Sonda–Mustvee raudtee.

1936 – Berliinis algasid XI olümpiamängud. Nende mängude kangelaseks sai Kristjan Palusalu, kes võitis kuldmedali nii klassikalise kui vabamaadluse raskekaalus. Kaks medalit – hõbeda ja pronksi – tõi koju poolraskekaalu maadleja August Neo. Hõbeda sai poksija Nikolai Stepulov ning pronksi maadleja Voldemar Väli ja tõstja Arnold Luhaäär.

1936 – Soome president Pehr Evind Svinhufvud saabus Tallinna ja sõitis erarongil sealt Oru lossi.

1980 – Moskvas peetud XXII suveolümpiamängudel saavutas Viljar Loor NSV Liidu võrkpallimeeskonnaga kuldmedali.

1990 – Savisaare-Bakatini kokkuleppe kohaselt sai Eesti Vabariigi siseministeerium iseseisvaks.

1992 – Tallinnas toimusid Sulev Nõmmiku matused.

1995 – Riigikogu ratifitseeris erakorralisel istungil Euroopa lepingu.

Ja maailmas:

527 – Justinianus I sai Bütsantsi keisriks.

902 – Bütsants kaotas araablastele oma viimase kantsi Sitsiilias, Taormina.

1291 – moodustati Šveitsi Konföderatsioon.

1492 – Ferdinand V ja Isabella saatsid juudid Hispaaniast välja.

1498 – Christopher Kolumbus külastas esimese eurooplasena Venezuelat.

1560 – Šotimaa parlament hülgas paavsti eestkoste ja võttis vastu kalvinistiliku usutunnistuse, pannes sellega aluse šoti riigikirikule.

1664 – Saksa-Rooma riigi väed lõid Gotthardi juures türklasi.

1774 – Carl Wilhelm ja Joseph Priestley avastasid keemilise elemendi – hapniku.

1779 – Prantsusmaa laevastik võttis Inglise kanali oma kontrolli alla.

1798 – Admiral Nelsoni juhtumisel lõikas Inglise laevastik ära Napoleoni tagasitee Egiptusest Euroopasse.

1807 – Jerome Bonaparte kuulutati Vestfaali kuningaks.

1830 – Belgias algas iseseisvusrevolutsioon.

1831 – avati London Bridge.

1834 – Briti impeerium tühistas orjuse.

1876 – Colorado tunnistati 38. USA osariigiks.

1894 – Algas Esimene Hiina-Jaapani sõda.

1904 – Jaapan kuulutas Hiinale Korea pärast sõja.

1914 – Esimene maailmasõda: Saksamaa kuulutas sõja Venemaale.

1922 – Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia hoiatasid Kreekat Palestiina okupeerimise eest.

1927 – Nanchangi ülestõus, Hiina kodusõja esimesi lahinguid.

1936 – avati Berliini olümpiamängud.

1944 – algas Varssavi ülestõus.

1947 – ÜRO kutsus üles vaherahule Indoneesias, kus ülestõusnud võitlesid Hollandi vastu.

1950 – Belgia kuningas Léopold III loobus prints Badouini kasuks troonist.

1958 – Jordaania kuningas Hussein loobus oma riigi föderatsioonist Iraagiga.

1960 – Benin kuulutas end Prantsusmaast sõltumatuks.

1962 – ebaõnnestus atentaat Ghana presidendi Kwame Nkrumah' vastu.

1963 – Suurbritannia nõustus andma järgmisel aastal Maltale iseseisvuse.

1966 – algas Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee pleenum, kus arutati Kultuurirevolutsiooni küsimusi.

1967 – Iisrael annekteeris Ida-Jeruusalemma.

1971 – USA kaitseministeerium teatas 3000 sõjaväelase äratoomisest Vietnamist.

1972 – üleujutus Filipiinide pealinnas Manilas nõudis 350 inimelu.

1975 – Helsingisse kogunesid 35 riigi juhid Euroopa rahu kindlustama.

1981 – tööd alustas muusikakanal MTV. Esimeseks videoks, mis eetrisse läks, oli The Buggles'i lugu «Video Killed the Radio Star».

1989 – kristlase armee juht Michel Aoun kuulutas välja rahvaülestõusu Süüria vägede vastu Liibanonis.

1990 – Iraagi ja Kuveidi piiriläbirääkimised jooksid ummikusse.

1991 – Kiievis hoiatas USA president George H. W. Bush liiduvabariike isolatsiooni eest ja kutsus neid üles ühinema uue liidulepinguga.

1992 – USA ülemkohus lubas president Bushil jätkata haitilaste tagasisaatmist Haitile

1993 – president Bill Clinton ütles NATO-le, et kui see karmimat kurssi ei võta, siis sekkub USA üksi Bosnia konflikti.

1994 – Prantsuse abitöölised lükkasid Gomas (Sair) buldooseritega surnuid ühishaudadesse, sellal kui USA lennukeil heideti Rwanda põgenikele toidupakke.

1994 – Michael Jackson ja Lisa Marie Presley kinnitasid kuulujutte, et nad olid abiellunud 11 nädalat varem.

1995 – maailma kirjanikud kogunesid Pariisi, et avaldada protesti USA ajakirjaniku ja musta võitleja Mumia Abu-Jamali hukkamise vastu.

Tagasi üles