Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kosmoseavastuse uus tase – teadlased arvavad, et on leidnud esimese eksokuu

6
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Pilt on illustreeriv. | FOTO: HANDOUT/AFP/Scanpix

Grupp teadlasi tuvastas 4000 valgusaasta kauguselt signaali taevakehast, mis tõotab olla esimene teadaolev eksokuu, kirjutab New Scientist.

Praegu on tegu küll vaid esimese teadaoleva Päikesesüsteemi-välise kuu ehk eksokuu «kandidaadiga» - on olemas märgid, et ta võib seal olemas olla, kuid lõplikku kinnitust veel ei ole. Nüüd taotlevad kuu olemasolule viitavad märgid tuvastanud teadlased Hubble’i kosmoseteleskoobi vaatlusi, et oma kahtlused kindlaks teha.

Nagu tunnistas ka avastust kirjeldava teadusartikli autor David Kipping New Yorki Columbia Ülikoolist, on eksokuude otsimisega tegeldud juba aastaid. Selle aja jooksul on leitud ka mitmeid kandidaate, millest ühegi olemasolu ei ole seni suudetud kinnitada.

Eksokuude otsimine käib samamoodi nagu ka eksoplaneetide otsimine – kosmoseteleskoopidega jälgitakse tähti ning otsitakse nende valguse lühiajalisi tuhmumisi, mis tekivad, kui planeet tähe eest läbi lendab. Teadlased usuvad, et on suutnud tuvastada ka ümber planeedi tiirleva kuu tähevalgust varjava mõju.

Täht, mille ümber planeet ja oletatav kuu tiirlevad, kannab nime Kepler-1625 ning see on umbes sama suur nagu meie Päike. Tehtud vaatluste põhjal on teadlased välja arvutanud, et kuu olemasolu tõenäosus on veidi üle nelja sigma. Teisisõnu selgitatuna tähendab see, et juhul, kui tegu on veaga andmetes, oleks sama vea teisel vaatlusel kordumise tõenäosus üks 16 000st.

Kordusvaatlus tahetakse läbi viia Hubble’i teleskoobiga, kuna see on seni kasutatud Keppleri teleskoobist oluliselt võimsam. Järgmine võimalus transiiti näha seisab ees oktoobrikuus.

Kui kuu aga tõepoolest olemas on, peab teadlaste hinnangul tegemist olema tõelise hiiglasega – hinnanguliselt võiks kuu olla ligikaudu sama suur kui Neptuun ning planeet, mille ümber ta oma tiire teeb, võrreldav Jupiteriga. Selline kooslus ei ole tänapäevaste planeetide tekkimise teooriate kohaselt mõistagi võimalik, kuid ei ole välistatud, et tegemist ei ole mitte planeediga koos sündinud kaaslasega, vaid hoopis hiljem tema gravitatsioonivälja kinni jäänud objektiga.

Juhul, kui kuu olemasolu tõepoolest kinnitada suudetakse, oleks tegemist mitte ainult esimese eksokuuga, mida inimkond kunagi näinud on, vaid ka kõige suurema kuuga.

Eksokuu vaatlust kirjeldav teadusartikkel ilmus online-ajakirjas arXiv.

Tagasi üles