Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

10 põnevat asja, mida sa ilmselt Vana-Egiptuse kohta varem ei teadnud

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Giza püramiidid. | FOTO: Mary Evans Picture Library/Paul/Scanpix

Kas tead, kes ehitasid Egiptuse kuulsad püramiidid või, millist päritolu oli hellenistliku Egiptuse viimane valitseja Kleopatra VII?

Vana-Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel. Vana-Egiptuse alguseks loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõpuks kreeklaste vallutust 332. aastal eKr või vallutusest Rooma riigi poolt 30 aastat eKr.

Egiptuse ajalugu ja kultuuri on uuritud väga põhjalikult  – sellest hoolimata on aga asju, mida selle tsivilisatsiooni kohta paljud ei tea.

Kleopatra ei olnud egiptuse päritolu

Kleopatra VII on ilmselt üks kuulsamatest Egiptuse valitsejatest. Võimukas naine sündis küll Egiptuse Vahemere rannikul, kuid tegelikult oli ta hoopis kreeka päriolu.

Kleopatra pärines hellenistlikust Ptolemaioste dünastiast – selle rajajaks oli Aleksander Suure väepealik Ptolemaios Soter. Kleopatra oli aga üks selle suguvõsa esimestest liikmetest, kes rääkis egiptuse keelt.

Vanad egiptlased sõlmisid ühe vanima rahulepingu

Egiptlased võitlesid rohkem kui kaks sajandit Süürias hetiitidega. 1274. aastal eKr toimus suur Kadeši nimeline lahing, pärast mida sõlmiti omavaheline rahu- ja liiduleping. Seda peetakse üheks kõige vanemaks säilinud rahulepinguks.

Kuninganna Nefertari Senetit mängimas. Foto: akg-images/Werner Forman/Scanpix

Vanad egiptlased armastasid lauamänge

Pärast väsitavat tööpäeva Niiluse jõe kallastel, lõõgastusid egiptlased lauamänge mängides. Üheks kõige populaarsemaks mänguks oli Senet. Vaarao Tutanhamon lasi näiteks lauamänge endaga isegi hauakambrisse kaasa panna.

Egiptuse naistel olid teatud õigused ja vabadused

Egiptuse naised tohtisid osta- ja müüa kinnisvara, olla vandekohtu liikmed, teha testamenti ja sõlmida isegi juriidilisi lepinguid.

Egiptuse naised ei teinud enamasti tööd väljaspool kodu, kuid need, kes tegid, teenisid meestega samaväärset palka. Erinevalt kreeka naistest, oli egiptuse naistel õigus ka lahutada ja uuesti abielluda.

Foto: akg-images / Werner Forman/Scanpix

Egiptuse töölised ei kartnud streikida

Hoolimata sellest, et vaaraosid peeti elavateks jumalateks, ei kartnud töölised paremate töötingimuste nimel streikida.

Kuulsaim näide sellest leidis aset Ramses III (1186-1155 aastat eKr) valitusajal. Kui töölised ei saanud oma töötasu pärast kuningliku nekropoli ehitamist kätte, korraldasid nad esimese registreeritud streigi ajaloos.

Nad sisenesid lähedal asuvasse hauakambrisse ja keeldusid lahkuma enne, kuni nad on ära kuulatud. Lõpptulemus oli see, et töölised said oma töötasu.

Egiptuse vaaraod olid tihti ülekaalulised

Kunstiteostel kujutati valitsejaid hea füüsilise vormiga. Uuringud on näidanud, et reaalses elus olid vaaraod aga alatihti ülekaalulised ja kannatasid diabeedi all. Pole ka ime, sest nende söögilaud koosnes ohtrast veinist, õllest, meest ja nisutoodetest.

Püramiide ei ehitanud orjad

Egiptus on teada-tuntud oma suursuguste püramiidide pärast. Nende ehitamine ei olnud aga sugugi kerge – skelettide uurimine on näidanud, et ehitajad kannatasid artriidi ja paljude teiste haiguste all.

Uurimistulemused on näidanud, et püramiidide ehitamisega ei tegelenud orjad, vaid hoopis palgatöölised.

Foto: AKG Images / Scanpix

Vanas-Egitpuses olid eriarstid

Iidne ravitseja tegeles enamasti mitme erineva terviseprobleemi lahendamisega. Tõendid näitavad, et Vanas-Egiptuses olid aga isegi eriarstid.

Kreeka ajaloolane Herodotos kirjutas umbes 450 aastat eKr, kuidas Egiptuses on iga ravitseja keskendunud ühele kindlale haigusele või valdkonnale ning neil on isegi spetsiaalsed nimed.

Juba vanadel egiptlastel olid koduloomad

Vanad egiptlased olid ühed esimesed, kellel olid koduloomad. Eriti kiindunud olid nad kassidesse, kuid koduloomadena peeti ka koeri, kulle, paaviane jne. Pärast omaniku surma mumifitseeriti tihti ka koduloomad.

Ka mehed kandsid meiki

Naised ei olnud ainukesed, kes end Vanas-Egiptuses jumestasid. Arvati, et meikimine kaitseb näiteks jumalate Horose ja Ra eest ning aitab terveneda. Eriti pöörati jumestamisel tähelepanu silmaümbrusele.

Allikas: HistoryExtra

Tagasi üles