Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Täna ajaloos 19.07: kindral Laidoner küüditati Venemaale

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kindral Laidoner 1941. aastal. Foto NKVD toimikust. | FOTO: NKVD toimik

1940 – okupatsioonivõimud küüditasid kindral Johan Laidoneri Vene NFSVsse. Kodumaale ta ei naasnudki.

1940. aasta juunis okupeeris NSV Liit Eesti ja teised Balti riigid. 19. juulil 1940 küüditati kindral Laidoner koos abikaasaga Penza linna Venemaal, kus nad elasid järelevalvealustena kuni sõja alguseni Saksamaaga 1941. aasta juunis. Seejärel nad vangistati ja neid peeti kinni Kirovi, Ivanovo ja Moskva vanglates – omamoodi «auvangidena», nagu ka Konstantin Pätsi ning mõnd Läti, Leedu ja Poola riigimeest.

7. märtsil 1953 saadeti Laidonerid jälle Moskvasse Butõrka vanglasse, kus teatati, et neile on erinõupidamise otsusega mõistetud Vene NFSV Kriminaalkoodeksi § 58-4 alusel 25-aastane vanglakaristus.

Kriminaalasi nr 5421, mis oli alustatud 26. juulil 1941, lõpetati 22. märtsil 1953, enne erinõupidamise otsust hoiti teda 11 aastat vahi all. Talle esitatud süüdistuste kohta (Nõukogude võimu vastane relvastatud võitlus Vabadussõja ajal) vastas rahvusvahelise õiguse põhimõtetest lähtuv Laidoner järgnevalt: «Vastavalt 1920. aastal sõlmitud Tartu rahu lepingule kohustusid mõlemad pooled mitte rakendama sanktsioone sõjategevusest osavõtu eest. Eesti tunnistati iseseisvaks suveräänseks riigiks ja võin kanda vastutust vaid Eesti rahva, tema seaduste ees»

Johan Laidoner suri 13. märtsil 1953 Venemaal Vladimiri linna vanglas ja maeti linna kalmistule.

19. juuli sündmused Eestis:

1857 – Keiser Aleksander II tegi visiidi Haapsallu.

1870 – algas järgmise päevani kestnud Helmes ja Tarvastus peetud ärkamisaja tegelaste nõupidamine, kus Jakob Hurt pidas kõne «Meie koolitatud ja haritud meestest».

1940 – Johan Laidoner küüditati Vene NFSVsse.

1952 – New Yorgis toimus Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esinduskogu esimene kokkutulek.

1955 – Tallinnast anti eetrisse esimene televisioonisaade.

1969 – paadiõnnetuses hukkus 12 inimest. Kolm kaluripaati Tallinna Taksopargi töötajate ja taidlejatega suundusid Prangli saarele, kui üks neist Aegna ja Prangli vahel ümber läks ja 12 inimest uppus. Neist 9 jäidki märga hauda.

1977 – suri kirjanik Karl Ristikivi

1988 – Tallinnas asutati Interliikumine.

2006 – Koguvas taasavati Juhan Smuuli monument.

Ja maailmas:

64 – Roomas puhkes suur tulekahju, mis vältas mitu päeva ning milles hävis täielikult kolm linnaosa. Keiser Nero süüdistas tulekahju puhkemises kristlasi ning lasi mitmed neist hukata.

1695 – Inglismaal ilmus nädalakirjas «A collection for improvement of husbandry and trade» esimene teadaolev tutvumiskuulutus.

1848 – New Yorgis Seneca Fallsis toimus esimene naisõiguslaste konverents.

1893 – sündis vene poeet Vladimir Majakovski.

1903 – Lõppes esimene Tour de France esimeseks tuurivõitjaks tuli Maurice Garin.

1933 – Preisimaal lubati taas ametiruumides üles seada Hohenzollernite pilte ja kujusid.

1943 – Teine maailmasõda: 690 USA õhujõudude lennukit pommitas Roomat. Hukkus 1800 inimest.

1947- sündis briti muusik ja astrofüüsik, ansambli Queen kitarrist Brian May.

1950 – Saksamaa Liitvabariik ja Saarimaa saavad Euroopa Nõukogu liikmeteks.

1952 – algasid XV kaasaegsed suveolümpiamängud Helsingis, Soomes.

1954 – Ilmus Elvis Presley esimene singel «That’s All Right».

1979 – Nikaraagua revolutsioon: Sandinistid kukutasid diktaator Anastasio Somoza Debayle valitsuse.

1980 – Moskvas algasid XXII olümpiamängud, mida boikoteeris üle 40 riigi, protestides Nõukogude Liidu armee sissetungi vastu Afganistani.

1996 – avati XXVI suveolümpiamängud Atlantas, USA-s

2003 – Viini ülikooli kliinikumis toimus esimene edukas inimese keele siirdamine.

Tagasi üles