Hulkharjasusside hõimkonda kuuluv uss Escarpia laminata suudab elada 300-aastaseks, selgub USA teadlaste uuringust.
Mehhiko lahe sügavusest leiti uus pretendent pikima elueaga looma tiitlile
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
18. juuli 2017, 13:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailma pikaealisemate liikide sekka pürgiv uss on osaliselt tähelepanuväärne ka oma elupaiga poolest. Nimelt on tegemist ühega mitmetest loomadest, kes elavad sügaval mitme kilomeetri sügavusel mere põhjas täielikus pimeduses hapnikuvaestes tingimustes. Sealse ökosüsteemi peamiseks toiteallikaks on hoopis termaalsetest korstnatest vette paiskuv väävelvesinik, metaan ja erinevad süsikud.
Nagu arvata võibki, on tegemist võrdlemisi väheuuritud liigiga, mistõttu asusidki Temple’i Ülikooli teadur Alanna Durkin ja kolleegid uurima selle veidra looma elutsükli iseärasusi. Sellele lisaks taheti ka teha kindlaks võimalikud sarnasused ja erinevused selle madalamates ja külmemates vetes elava sugulasliikidega nagu Lamellibrachia luymesi ja Seepiophila jonesi.
Uuringu käigus koguti kokku ja märgistati erinevates Mehhiko lahe osades 356 isendit, et teha kindlaks, kui palju nad aastas kasvavad. Saadud andmete põhjal oli juba võimalik hinnata ka uuritud isendite vanust.
Näiteks 50 sentimeetri pikkused Escarpia laminata’de vanuseks saab teadlaste kogutud andmete põhjal hinnata ligikaudu 202 aastat.Tulemused näitavad, et suuremad indiviidid elavad isegi üle 250 aasta. See ei ole aga vanuse ülempiir ning teadlaste hinnangul võib looduses leiduda ka üle 300 aasta vanuseid isendeid. Järelikult on E. laminata võrreldes madalas vees elavate sugulastega märksa pikaealisem.
Tulemused toetavad ka evolutsioonibioloogide teooriat, mille kohaselt pikeneb madala suremusega liikide eluiga, kuna looduslik valik hakkab soosima pikemaealiste isendite geenide edasi kandumist.
«250-aastased E. laminata isendid murravad mitmete teiste liikide rekordeid,» ütles Durkin. «Kuna vanuse hindamises on alati teatud hulk ebamäärasust, võib olla looduses veel palju vanemaid isendeid.»
Uuringu tulemusi kirjeldav artikkel ilmus teadusajakirjas The Science of Nature.
Vanimad loomad
Maal elavate selgroogsete seas on konkurentsitult vanimad Galapagose hiidkilpkonnad, kellest vanim teadaolev isend elas koguni 177-aastaseks. Möödunud aastal lõi laineid ka uudis Atlandi Ookeani põhjaosas elavast Grööni haist, kes sai 390 aastaga maailma vanimaks selgroogseks.
Alanna Durkini andmetel on vanim selgrootu aga samuti Arktikas elav karp Arctica islandica, kelle elueaks on hinnatud koguni 507 aastat.