Välisturistide mobiiltelefonide passiiivne positsioneerimine näitas, et pronksiöö vähendas Eesti populaarsust turismisihtkohana, selgub Positium LBSi töötaja Mari-Liis Lambi magistritööst.
Mobiiliuuring kinnitas turismi vähenemist pärast pronksiööd
18. oktoober 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu tarbeks anti igale EMT võrku ilmunud välismaist päritolu mobiilikliendile unikaalne ID-number ning analüüsiti anonüümselt tema kõnetoiminguid Eestis ajavahemikul 2005. aasta 1. jaanuarist 2007. aasta 31. detsembrini.
Mobiilpositsioneerimise andmed olid üheks peamiseks sisendiks Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna geograafia osakonna doktorandi Mari-Liis Lambi magistritöös, mille eesmärgiks oli selgitada pronksiöö mõju Eestit külastanud välisturistide hulgale.
«Turistide osas tehakse küsitlusi vähe, on vaid statistikaameti andmed. Need aga ei kajasta ühepäevakülastajaid ega kruiisituriste,» selgitas Lamp mobiiliuuringu eeliseid traditsiooniliste andmeallikate ees. «Ka kõik majutusasutused ei registreeri välisturiste, eriti väiksemad ööbimiskohad, näiteks Lõuna-Eesti turismitalud.»
Turistide tehtud kõnetoimingute statistikast selguski, et pärast pronksiööd vähenes Eesti külastatavus kaheksa kuu kokkuvõttes 4%. 2007. aasta mais-juunis ehk vahetult pärast rahutusi käis välisturiste koguni 9% vähem kui 2006. aasta samal perioodil.
Võrdluseks toob Lamp, et USAs vähenes turistide hulk pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid 6,8%, kuid seal mängisid suurt rolli lennupiirangud ja viisasüsteemi muutumine.
Eestisse tuli pronksiöö järel vähem turiste eelkõige inimeste endi valikute ja hirmude tõttu.
Eriti selgelt oli Eestis langus märgatav Vene turistide osas, kelle arv stabiliseerus taas alles 2007. aasta lõpus.
Seevastu Skandinaavia turistide vähenemine oli alanud juba mõnda aega enne pronksiööd ning Lamp seostab seda Eesti kui turismisihtkoha küllastumisega skandinaavlaste silmis.
Üks süüdlasi turistide Eesti-tüdimuse tekkimises võib olla uute ja atraktiivsete turismitoodete, meelelahutuse jms suurürituste vähesus.
«Meie andmed näitavad, kui olulised on sellised suursündmused turismile. Kontserdile saabuvad turistid sõidavad näiteks Läti kaudu tulles ju läbi kogu Eesti, külastavad oma teel toitlustusasutusi ja vaatamisväärsusi,» rääkis Lamp. «Mobiiliandmed näitavad, et ka pärast ürituse lõppu ei lähe turistid sugugi kohe koju, vaid külastavad teisigi Eesti piirkondi.»