TÄNA AJALOOS ⟩ Eesti laevakapten päästis itaalia Arktika-uurijad (2)

teadus.postimees.ee
Copy
Jäälõhkuja Krasin
Jäälõhkuja Krasin Foto: Murmanski mereaurikute muuseum / Wikipedia

1928 – Nõukogude jäälõhkuja Krassin päästis Teravmägede lähedal Umberto Nobile ekspeditsiooni ellujäänud. Laeva kapten oli eestlane Karl Jõgi.

Umberto Nobile koer Titinaga, kes elas samuti katastroofi üle. Foto: TopFoto.co.uk/Scanpix
Umberto Nobile koer Titinaga, kes elas samuti katastroofi üle. Foto: TopFoto.co.uk/Scanpix Foto: /TopFoto.co.uk

Umberto Nobile oli itaalia lendur, insener ja maadeavastaja kes on peamiselt tuntud dirižaabel Norge loomise ja sellega üle Arktika üle Euroopast Ameerikasse lendamise poolest.

Nobile järgmine suur seiklus oli aga seotud õhulaevaga nimega Italia, mille lend lõppes aga katastroofiga. Laev tõusis Milanost õhku 15. aprillil, suunaks Arktika ja pardal 20 inimest. Vahepeal tegi ta peatuse ka Saksamaal, kuna oli rasketes ilmaoludes viga saanud.

Ekspeditsiooni baasiks sai Teravmägedel asuv Ny-Ålesund’i linn, kust plaaniti uurimislende erinevatesse Arktika piirkondadesse. Jõuti läbi viia kaks lendu, millest üks katkestati ja teine oli edukas. Kolmas kujunes aga meeskonnale saatuslikuks.

Tugevate tuulte tõttu oli laeval olnud kerge lennata otse pooluse kohale, kuid need samad tuuled takistasid nüüd baasi naasmist. Tagasilennu katsel kogunes mootorile ja paljudele teistele olulisematele seadmetele jääkiht. Tekkinud navigatsiooniraskuste tõttu hinnati oma asukohta 560 kilomeetri võrra valesti.

Seadmete edasiste rikete tagajärjel tekkis raskusi õige kõrguse hoidmisega ning pärast mõned tunnid kestnud edasi-tagasi liikumise järel vajus laev vastu jääkihti. Niipea, kui salong oli jääd puutunud, hakkas raskusest ilma jäänud õhupall aga taas tõusma ja jättis jääle üheksa ellujääjat ja ühe surnu. Kuus meeskonnaliiget tõusid laevaga kõrgustesse. Neid ei nähtud enam kunagi. Küll aga jõudsid nad mahajäänutele visata palju provianti, mis neid teatud aja elus hoidis.

Meeskonna leidmiseks kuulutati välja rahvusvahelised otsingud, millega liitusid lendurid Taanist, Soomest, Prantsusmaalt, Itaaliast, Norrast, Nõukogude Liidust, Rootsist ja USAst. Lennukitelt üritati ellujäänuid ükshaaval jää peal ära päästa. Viimased ellujääjad päästis Nõukogude Liidu lipu all seilanud jäämurdja Krasin, kelle kaptenina teenis tollal eestlasest polaarkapten Karl Jõgi 12. juulil. Teiste hulgas elas õnnetuse üle ka Italia pardakoer Titina.

12. juuli sündmused Eestis:

1880 – Venemaa keiser Aleksander III kinnitas Tartu õpperingkonna reaalkoolide põhimääruse, mille järgi Eesti alal võis asutada kohalikke saksa õppekeelega reaalkoole. See oli küll vastuolus ülevenemaalise põhimäärusega, kuid andis siiski olulise tõuke hariduse arengusse.

1912 – Tallinnas Paljassaarel pandi paika Peeter Suure sõjasadama põhjakivi. Üritusel osales ka tsaar Nikolai II.

1930 – Riigikogu võttis vastu teraviljakaitseseaduse, mille kohaselt rukki ja rukkijahu importimise õiguse sai üksnes riik.

1996 – Eesti ja Läti sõlmisid merepiirilepingu.

1998 – Hoiupanga ja Hansapanga aktsionärid andsid heakskiidu pankade ühinemisele, mille tulemusel tekkis Baltimaade suurim finantskontsern Hansapank.

Ja maailmas:

1817 – sündis USA kirjanik ja filosoof Henry David Thoureau.

1920 – Leedu ja Nõukogude Venemaa sõlmisid Moskvas rahulepingu

1928 – Nõukogude jäälõhkuja Krassin päästis Teravmägede lähedal Umberto Nobile ekspeditsiooni ellujäänud. Laeva kapten oli eestlane Karl Jõgi.

1931 – Prantsusmaal avati «Kolme musketäri» kangelase D'Artagnan'i mälestussammas.

1941 – Nõukogude Liidus võeti vastu dekreet, millega saadeti kinnipidamiskohtades ГУЛАГ viibivad isikud nende soovil rindele, erilistes kinnipeetutest formeeritud väeosade koosseisus.

1945 – USA sõjaväeline valitsus Saksamaal avaldas nimekirja umbes 1000 natsionaalsotsialistlikust raamatust, mis tuli avalikest raamatukogudest eemaldada.

2014 – suri vene poliitik, inimõiguslane ja dissident Valeria Novodvorskaja.

Kommentaarid (2)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles