Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

100 000 aasta vanune hammas heidab valgust salapärasele ürginimesele

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Denisova inimese hambad. Pilt on illustreeriv. | FOTO: HO/Reuters/Scanpix

Siberi koopast leitud inimjäänuste põhjal tuvastatud liik eksisteeris koos nüüdisinimese ja neandertallasega, kuid tema kohta on seni teada väga vähe, vahendab ERR Novaator.

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vaade Denisova koopa suust. Foto: Johannes Krause / AP / Scanpix

«Pärilikkusaine alusel on tegu on kõige kauem aega tagasi elanud denislasega, kelle seni leidnud oleme. Ta kaotas hamba vähemalt 100 000, võibolla isegi 150 000 aastat tagasi,» selgitas uurimuse esimene autor Viviane Slon, Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi doktorant ERR Novaatorile.

Slon ja kolleegid avaldasid koopast leitud hamba kohta artikli teadusajakirjas Science Advances. Mida avastus nii denislaste kui ka meie enda esiajaloo kohta tähendab, loe lähemalt ERR Novaatori teadusuudisest.

Tagasi üles