Kas inimliha on toitainerikas? (1)

Johanna Vahuri
, Reisiportaali toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käsi
Käsi Foto: Vida Press

Vaid mõned meie eelkäijatest olid kannibalistid ning nüüd on teadlased jõudnud lähemale ka mõistmisele, miks rohkem hõime seda ei harrastanud.

Kuigi enamik inimesi inimliha söömine ilmselt ei meelita, siis ka tänapäeval on süüdi mõistetuid kannibaliste, kes meelsasti on kirjeldanud teistele inimliha maitset, vahendab Seeker.

Siiski on iga inimese maitsemeeled erinevad, mistõttu on seda kõrvutatud nii sea-, veise- kui ka kanalihaga. Olenemata sellest, kuidas ta maitseb, oli meie eelkäijatele ilmselt ka oluline see, milliseid toiteväärtuseid see sisaldab ja kaua selle najal elada jõuab.

Teadlased uurisid iidsetel luudel hammustus- ja tööriista jälgi. Arheoloogid tegid kindlaks, et need, kes olid kannibalistid, ei olnud seda mitte kogu aeg, vaid inimliha oli omamoodi vahepala. Siiski selgus, et need, kes teisi inimesi lõunaks sõid, ei oleks kaua nii vastu pidanud või vähemalt ei teinud nad seda kõrge energiaväärtuse pärast.

Uuringutega tehti kindlaks, et inimliha toiteväärtus on võrdlemisi väike ja võrreldes teiste elusolendite lihaga ei suuda inimesed väga palju kasulikku pakkuda, mistõttu ilmselt ainuüksi sellest ka ei elatud. 

Miks inimesed üldse siis aga inimliha sõid, loe pikemalt siit.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles