/nginx/o/2017/07/04/6854245t1hc520.jpg)
Võib ju tunduda, et flamingodel läheb ühel jalal püsti püsimiseks vaja tõeliselt tugevaid lihaseid, siis tegelikult on see nende jaoks üsna kerge ja pingutama nad ei pea.
Kuidas flamingod ühel jalal püsti püsivad?
4. juuli 2017, 20:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljuti läbiviidud uuringust selgub, et flamingodel on tasakaalu hoidmiseks kehas abivahendid, mistõttu ei pea nad selleks eriliselt pingutama. Ühel jalal on nende kehahoiak väga stabiilne ja nad kõiguvad vähe, vahendab Science News for Students.
«Enamik meist ei taju, et liigume kogu aeg,» sõnas Emory ülikooli esindaja Lena Ting. Selleks, et püsti püsida, peame kogu aeg oma keha asetust tunnetama ja kasutama lihaseid, et parandada kõikumisi, kirjeldas ta.
Flamingod paistavad seistes aga lõõgastunud, just nagu nad tukastaksid. Ting ja Young-Hui Chang Georgia tehnoloogia instituudist panid Tšiili flamingode tasakaalu proovile. Väikesed flamingod pandi selleks platvormile, mis mõõtis nende keha kõikumist ja seda, kui palju peab lind tööd tegema selleks, et ta püsti püsiks.
Platvorm mõõtis flamingode raskuskeset ja selle liikumist. Arusaadavalt oli näha kõikumisi hetkel, mil linnud oma sulgi kohendasid või naabreid vaatasid. Hetkel aga, mil flamingo pistis pea sulgede vahele ja jäi rahulikuks, püsis paigal ka raskuskese.
Seletust sellele pakkus aga flamingode luukere uurimine. Lindude puus ja põlv on kõrgel nende keha sees. See, mida meie näeme paindumas, ei ole mitte põlv vaid pahkluu, mistõttu paistab ka meile nagu flamingo jalg painduks vales suunas.
Flamingode raskuskese asub sisemise põlve lähedal, kust saab alguse ka pikk jalg. See teeb nende ühe jala aga uskumatult stabiilseks. Uuringutest selgus, et flamingode tasakaal on kahel jalal isegi rohkem paigast ära kui ühel jalal seistes.
Selles, kas flamingod nii ka energiat kokku hoiavad ei ole kõik aga kindlad, sest uuringu läbiviijad ei ole arvestanud teise jala ülal hoidmiseks minema energiakuluga. Siiski aitab see uurimistöö selgitada paremini, kuidas flamingod ühel jalal seisavad.
Endiselt on aga teadmata, miks nad seda teevad. Arvatakse, et sel võib olla seos sooja hoidmisega, sest lindude jälgimisest nähtub, et nad hakkavad rohkem toetuma vaid ühele jalale siis, kui välitemperatuur langeb.