Jupiter võib olla päikesesüsteemi vanim planeet

Johanna Vahuri
, Reisiportaali toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jupiter
Jupiter Foto: Vida Press

Jupiter tekkis ilmselt päikesesüsteemi esimese miljoni aasta jooksul ning selle varajane eksistents aitab selgitada, miks päikesesüsteemi sisemised planeedid on nii väikesed.

Varasemalt hindasid teadlased Jupiteri vanust kasutades arvutimudeleid. Simulatsioonidest nähtus, kuidas päikesesüsteem üldiselt moodustub. Gaasilised planeedid nagu Jupiter koguvad enda ümber gaasi ja tolmu ning paisuvad nii järjest suuremaks, vahendab Science News for Students.

Kuna sellised gaasikettad, kust noored tähed enda ümber gaasi koguvad, ei kesta kauem kui kümme miljonit aastat oli alust arvata, et Jupiter oli moodustunud selleks hetkeks, kui päikesekettad kadusid. Seega pidi Jupiter tekkima vähemalt kümme miljonit aastat pärast päikesesüsteemi tekke algust.

«Nüüd aga saame kasutada reaalseid andmeid päikesesüsteemist, et näidata, te Jupiter moodustus veelgi varem,» sõnas üks teadustöö läbiviijatest geokeemik Thomas Kruijer. Selleks, et mõista paremini Jupiteri olemust, hakati uurima meteoriite.

Meteoriidid kannavad endaga kaasas jälge oma sünnikohast. Gaas ja tolm, mida planeedid kasvamiseks kasutasid on igal pool erinevad ja neis leidub kindlaid isotoope, mistõttu võib isotoopide läheb uurimine anda aimu sellest, kus meteoriit sündis.

Kruijer ja kolleegid kogusid kokku 19 haruldast rauameteoriidi näidist, mis kõik on pärit ajast, mil päikesesüsteem oli alles noor. Seejärel tehti katsetega kindlaks, et üks grupp meteoriite sündis päikesele lähemal kui teine. Kindlaks sai seegi, et mõlemad meteoriidigrupid tekkisid samal ajal, üks kuni neli miljonit aastat pärast päikesesüsteemi teket.

See tähendab, et midagi pidi asetsema nende kahe meteoriidigrupi vahel, et neid eraldatuna hoida. Kõige tõenäolisem kandidaat selleks on jupiter. Kruijeri meeskond arvutas välja, et Jupiteri tuum kasvas juba päikesesüsteemi esimese miljoni aasta jooksul 20 korda raskemaks kui Maa. See teeks Jupiterist ka kõige vanema planeedi päikesesüsteemis.

Jupiter oleks hoidnud ka kaht kivide piirkonda lahus ise pidevalt kasvades. Järgmiste aastatega kasvas Jupiter kokku 317 korda raskemaks kui Maa.

«Ma olen üsna kindel, et nende kogutud andmed on õiged,» sõnas Arizona State ülikooli kosmokeemik Meenakshi Wadhwa.

Jupiteri varajane teke võib seletada ka seda, miks sisemised planeedid on väiksemad. Jupiteri gravitatsioon tõmbas enda poole kõik materjali, millest planeeti võiks «ehitada» ja seetõttu jäid sisemised planeedid ka pisemaks. Kruijer viitab, et noor Jupiter võis reisida läbi päikesesüsteemi ja korjata kõik planeedi loomiseks vajaliku materjali kokku. «Ilma Jupiterita oleks Neptuun asunud seal, kus praegu on Maa. Ja kui see nii oleks olnud, ei oleks ilmselt ka Maad olemas,» lisas Kruijer.

Töö avaldati Proceedings of the National Academy of Sciences ajakirjas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles