Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Miljon pudelit minutis: 2050. aastaks on ookeanis rohkem plastikut kui kala

12
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Maldiivide rannad on prügi täis | FOTO: Alison's Adventures/Caters News Agency/Scanpix

Igas minutis ostetakse üle maa miljon plastikpudelit ja 2021. aastaks kasvab see number veel 20 protsendi võrra.

Selle aastakümne lõpuks müüakse aastas eeldatavasti rohkem kui pool triljonit plastikpudelit. See tähendab, et igas sekundis on nõudlus 20 000 plastikpudeli järele, vahendab The Guardian.

Müüginumbrite arv kasvab pudeldatud vee arvelt ning lisaks on ka oht, et läänemaailmas levinud kiirtarbimise kultuur levib ka hiina ja teistesse Aasia riikidesse. 2016. aastal müüdi üle maailma umbes 480 miljardit pudelivett, mis on märgatavalt rohkem, kui aasta varem. 2015. aastal müüdi kokku 300 miljardit pudelivett, mis tähendab, et kui need kõik üksteise otsa laduda, jõuaksime juba poolele teele Päikese juurde. Eeldatavasti kasvab 2021. aastaks see number 583 miljardini.

Enamik limonaadide ja vee plastikpudeleid on tehtud polüetüleentereftalaadist, mida on kerge ümber töödelda, kuid kuna nende kasutamine üle maailma järjest kasvab, ei jõuta neid piisava kiirusega kokku koguda ja taaskasutusse saata. Seetõttu satuvad paljud neist hoopis ookeanitesse ja asuvad meie keskkonda saastama.

2016. aastal koguti kokku vähem kui pooled pudelitest ja uuteks pudeliteks neist vorbiti vaid seitse protsenti. Enamik toodetud pudelitest lõpetab siiski kas prügimäel või ookeanis. Igal aastal jõuab ookeanisse 5-13 miljonit tonni plastikut, mida asuvad sööma merelinnud, kalad ja teised organismid. 2050. aastaks on ookeanites kaalult rohkem plastikut kui kala.

Ekspertide hinnangul jõuab juba osa sellest plastikust ka inimese toidulauale. Ghenti ülikooli teadlased arvutasid välja, et inimesed, kes söövad mereande söövad igal aastal ka keskmiselt 11 000 väikest plastiku tükikest. Plymouthi ülikooli uuringust selgus, et plastikut leiti kolmandikust Suurbritannias püütud kalast.

Eelmisel aastal tõmbas probleemile tähelepanu ka Euroopa toiduohutusamet, kes kutsus üles teadlasi koostama põhjalikke uurimistöid lähtudes plastiku tekitatud ohust inimese toidulaual.

«Plastikukriis on konkurendiks kliimamuutusele, sest see saastab igat ökosüsteemi ja järjest kasvavat arvu organisme. Praegused uurimistulemused näitavad, et plastikut ei anna edukalt toiduahelasse siduda. Plastik kannab edasi mürke, mis lõpuks jõuavad meie toidulauale,» sõnas Sufers Against Sewage (ingl k. surfarid reostuse vastu) merekaitse ja kampaaniagrupi juht Hugo Tagholm.

«Kuigi äravisatava plastiku tootmine on viimase 20 aasta jooksul oluliselt kasvanud, siis süsteemid, mis peaksid seda haldama, kontrollima ja taaskasutusse saatma, ei ole järele jõudnud,» lisas ta.

Ookeanis ringleva plastiku mõju on tekitanud järjest suuremat muret, sest alles eelmisel kuul leidsid teadlased ühe Vaikse ookeani kauge atolli lähistelt 18 tonni plastikut. Lisaks on leitud suurtes kogustes plastikusaastet ka  teistest kaugetest piirkondadest, kus elanikke on väga vähe. Saastatus võtab üle ka väikesed, kuid kaunid rannad ja asustusest eemal asuva merepiiri ning ohustab seega ka loomade elu.

Euromonitori pakendijuhi Rosemary Downey hinnangul on nõudluse kasvu eest peamiselt vastutavad hiinlased, kes tarbivad maailma pudeliveest pea veerandi. 2015. aastal tarbisid hiinlased 68,4 miljardit pudelivett ja 2016. aastal juba 73,8 miljardit.

«Seda tõusu saadab järjest suurem linnastumine,» sõnas Downey. «Üha enam soovitakse elada tervislikult ja pinnavee ning kraanivee kvaliteet tekitab muret, mistõttu soovitakse ka rohkem pudelivett tarbida.»

Lisaks on suurt pudelivee tarbimise kasvu näha Indias ja Indoneesias.

Suured ettevõtted toodavad ka kõige enam plastikpudeleid. Coca-Cola toodab rohkem kui 100 miljardit äravisatavat pudelit igal aastal, ehk 3400 pudelit sekundis. Maailma kuus kõige suuremat jookide tootjat kasutavad oma toodetes ainult 6,6 protsendi ulatuses ümber töödeldavat polüetüleentereftalaati. Kolmandikul ei ole plaani selle materjali kasutamist suurendada ja mitte ükski neist ei soovi taaskasutatavat materjali kasutada saja protsendi ulatuses.

Plastikpudeleid võiks toota täielikult taaskasutatavast materjalist, kuid tootjad ei soovi seda teha, kuna nad tahavad oma jooke näha säravates, selgetes pudelites, selgitas Suurbritannia taaskasutusorganisatsiooni esindaja Steve Morgan.

Coca-Cola esindaja tunnistas, et pudeleid saaks teha ka täiesti taaskasutatavast materjalist, kuid lisas, et maailmas ei ole olemas piisavalt heakvaliteedilist plastikut, mida tohiks toidutööstuses kasutada, et saaks kõik pudelid teha täiesti taaskasutatavast materjalist.

Tagasi üles