Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Täna ajaloos 30.06: Siberis toimus tänaseni saladuslik hiigelplahvatus

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Tunguusi plahvatuse tagajärjel maha murdunud mets. | FOTO: Archive/

1908 – Siberis Podkamennaja Tunguska lähedal toimus plahvatus, mida tänapäeval tuntakse Tunguusi meteoriidi nime all.

Tegemist oli hiiglasliku plahvatusega kogujõuga 10-40 megatonni trotüülekvivalenti, ehk üle tuhande Hirošimale heidetud aatompommi või umbes üks suurem vesinikupomm. Tegemist on kõige võimsama maavälise keha põhjustatud plahvatusega Maa kirjalikus ajaloos. Plahvatuse täpsed põhjused on tänase päevani lõplikult välja selgitamata ja vaidlusalused.

Kuigi esialgne ja tänaseni küllaltki laialdaselt levinud selgitus on, et tegemist oli meteoriidiplahvatusega, ei ole tänaseni leitud ei kraatrit ega ka meteoriiditükke. Juhul, kui tegemist oli aga meteoriidiga, oleks selle suurus pidanud jääba vahemikku 60 kuni 189 meetrit. Seetõttu on mitmed teadlased teinud järelduse, et tegemist võis olla ka komeedi tuuma plahvatusega. Oletatakse, et plahvatus ise pidi toimuma 5-10 kilomeetri kõrgusel maapinna kohal.

Tunguusi plahvatuse asukoht:

Kuna plahvatus toimus väga hõredasti asustatud piirkonnas ja poliitiliselt ebastabiilsel ajal jõuti selle lähema uurimiseni esmakordselt alles 1930ndatel aastatel. Plahvatusele järgnenud päevadel kirjeldasid ajalehed sadade kilomeetrite kaugusel kogetut – taeva täitumist tule ja tuhaga, ülivalju müra, kõigi majade värisemist, maa värisemist, järske ja ülitugevaid kuuma õhu puhanguid.

Mõistagi on oletatud ka kõiksugu fantastika valdkonda kuuluvaid seletusi nagu tulnukate rünnakut, kosmosest tulnud laserkiirte mõju, miniatuurset musta auku, keravälku, aatompommi, Päikeselt tulnud plasmoide ja huvitaval kombel ka Nikola Tesla valgustkartvaid eksperimente.

30. juuni sündmused Eestis:

1558 – Vene-Liivi sõda: Moskva tsaaririigi väed vallutasid Vastseliina linnuse.

1869 – Tartus algas I üldlaulupidu.

1894 – Tartus algas 2. juulini kestnud V üldlaulupidu.

1900 – Tallinna saabus Viljandist esimene rong.

1920 – Sõjaringkonnakohtu otsusega mõisteti Georg Kreuks ja Vladimir Bogdanov surma.

1923 – toimus 2. juulini kestnud VIII üldlaulupidu.

1926 – Vabariigi valitsuse otsusega anti Põltsamaale ja Tapale linnaõigused.

1930 – Loksal algasid Eesti-Saksa koostöös tehtava mängufilmi «Kire lained» võtted.

1933 – Sise- ja kohtuministri otsusega suleti ajaleht Sõnumed üheks nädalaks ärevust tekitavate juttude levitamise pärast. Selle asemel hakkas 1. juulil ilmuma Hommikleht.

1933 – valitsus teatas, et müüb moraalselt vananenud ristlejad («Lennuk» ja «Vambola») Peruule. Müük pälvis ühiskonnas suure pahameele.

1936 – Leedus toimus Eesti-Leedu maavõistlus jalgpallis, mille Eesti kaotas 0:2. Ühtlasi jõudis sellelt võistluselt Eestisse esimest korda välismaal tehtud raadioreportaaž

1939 – Šveitsis Luzernis algasid 32. maailmameistrivõistlused laskmises, mille võitis kus Eesti 22-liikmeline koondis.

1941 – Nõukogude repressiivorganid korraldasid Lääne-Eesti saartel teise massilise küüditamise laine (30. juuni-1.juuli).

1962 – toimus 1. juulini kestnud I koolinoorte laulu- ja tantsupidu

1969 – Narva lähedal käivitati Eesti Elektrijaama energiaplokk.

1989 – asutati Eesti Kristlik-Demokraatlik Liit (EKDL, esimees Illar Hallaste).

Ja maailmas:

1859 – akrobaat Charles Blondin ületas köiel Niagara joa.

1905 – Albert Einstein esitles erirelatiivsusteooriat.

1908 – Siberis plahvatas Tunguusi meteoriit.

1934 – pikkade nugade öö Saksamaal, mille käigus natsirežiim hävitas oma poliitilisi vastaseid.

1941 – Saksa väed hõivasid Lvivi.

Tagasi üles