TÄNA AJALOOS ⟩ Nõukogude Liit okupeeris Eesti

ENSV lipp. Foto: Elmo Riig / Sakala

1940  – Punaarmee (90 000 meest) ületas Eesti piiri ehk faktiliselt Nõukogude Liit okupeeris Eesti. 

Eesti NSV kuulutati alles ametlikult välja küll 21. juulil 1940 Riigivolikogu II koosseisu otsusega, kuid sisuliselt oli 17. juuni just see päev, kus Eesti kaotas oma iseseisvuse. 

Teise maailmasõja algul ehk 1939. aastal jäi Eesti erapooletuks. Sama aasta septembris sõlmiti aga Nõukogude Liiduga vastastikuse abistamise leping, mis tõi Nõukogude väed Eestisse.

17. juunil 1940. aastal okupeeperis NSVL Eesti. Juulis kuulutati välja ENSV ning juba järgmisel päevas esitas Riigivolikogu NSV Liidu Ülemnõukogule «palve» Eesti NSV vastuvõtmiseks NSV Liitu. 

Sellele järgnesid tagakiusamised, massilised arreteerimised jne. 14. juunil 1941 viidi läbi esimene massküüditamine Siberisse. 

17. juuni Eestis: 

1762 – Venemaa keisririigi troonile tuli Katariina II, kes hakkas üles ehitama ühtse piiramatu keisrivõimuga riiki. See tähendas murrangut ka balti aadli ja Vene keskvõimu suhetes.

1857 – ilmus Perno Postimehe esimene number.

1919 – valitsuse teadaanne Asutavas Kogus Landeswehri sõjast.

1932 – algas Soome presidendi Pehr Evind Svinhufvudi Eesti-visiit.

1932 – Vormsi saarel põles maha Sviby küla.

1945 – Stockholmis asutati Eesti Organisatsioonide Liit.

1950 – lõhuti Otepää Vabadussõja mälestussammas.

1954 – paljud külanõukogud ühendati: varasema 641 asemel jäi alles 320.

Ja maailmas: 

1397 – moodustati Taani, Rootsi ja Norra kuningriigi vaheline personaalunioon, Kalmari unioon

1916 – Ameerika Ühendriikide väed kindral John J. Pershingi juhtimisel tungisid Mehhikosse

1925 – Genfi protokoll mürkgaaside ja baktervahendite sõjas kasutamise keelustamise kohta.

1940 – NSVL väed ületasid Eesti, Läti ja Leedu piiri.

1944 – Island kuulutas sõltumatust Taani kuningriigist ja kuulutati vabariigiks.

1967 – Hiina teatas oma esimese vesinikpommi katsetusest.