Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Täna ajaloos 13.06: Ilves võitis Eesti esimesed europarlamendi valimised ülekaalukalt

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
President Toomas Hendrik Ilves europarlamendi ees. | FOTO: AFP / Scanpix

2004  – Toomas Hendrik Ilves võitis Eesti esimesed Euroopa Parlamendi valimised 76 120 häälega.

2004. aasta 13. juunil toimusid Eestis esimest korda ajaloos europarlamendi valimised. Kandidaadid olid pärit kümnest erinevast erakonnast – Eesti Demokraatlikust Parteist, Eesti Keskerakonnast, Eesti Pensionäride Erakonnast, Eesti Reformierakonnast, Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööparteist, Eestimaa Rahvaliidust, Erakonnast Isamaaliit, Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Res Publicast ja Vene Erakonnast. Neli inimest olid üksikkandidaadid.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esinumbrile, endisele välisministrile Toomas Hendrik Ilvesele ennustati juba enne valimispäeva võitu. Postimees kirjutas 2004. aasta 10. juunil: «Toomas Hendrik Ilvese populaarsus Euroopa Parlamendi valijate hulgas on seletatav ennekõike asjaoluga, et rahvas seab seekord esikohale kandidaatide rahvusvahelise töökogemuse ja asjatundlikkuse euroliidu alal.»

Ennustused pidasid paika – Ilves võitis ülekaalukalt 76 120 häälega. Teisena kogus enim hääli Siiri Oviir Keskerakonnast (16 633 häält), kolmandana Tunne-Väldo Kelam Isamaaliidust (12 609 häält).

Europarlamenti läksid lõpuks Toomas Hendrik Ilves (SDE), Marianne Mikko (SDE), Andres Tarand (SDE), Siiri Oviir (K), Toomas Savi (RE) ja Tunne-Väldo Kelam (I).

Europarlamendi valimistes osales Eestis 234 485 inimest ehk 26,7 protsenti valijaist ja valimisaktiivsus oli 26,83 protsenti.

13. juuni sündmused Eestis:

1867 – Venemaa keiser Aleksander II kinnitas keeleedikti, mille kohaselt kõikides Baltimaade riigiasutustes tuli asjaajamiskeeleks kehtestada vene keel.

1917 – Esimene Eesti Kirikukongress võttis vastu otsuse luua esimene vaba rahvakirik: Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik (EELK).

1926 – avati Kadrioru staadion Eesti–Leedu maavõistlusega jalgpallis, mille võitis Eesti 3:1.

1936 – algas Eesti karskuskongress.

1942 – sakslased alustasid natsionaliseeritud varade tagastamist.

1990 – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu omandireformi aluste seaduse.

2004 – Eestis toimusid esimest korda Euroopa Parlamendi valimised.

2006 – Eesti sõlmis esimese riigina diplomaatilised suhted Montenegroga.

Ja maailmas:

1525 – Martin Luther abiellus Katharina von Boraga.

1710 – Vene tsaaririigi väed vallutasid Põhjasõja käigus Viiburi linna.

1886 – Starnbergi järvest leiti surnuna Baieri kuningas Ludwig II.

1911 – Pariisis esietendus Igor Stravinski ballett «Petruška».

1919 – algas Krasnaja Gorka mäss nõukogude võimu vastu.

1945 – Tšehhoslovakkia valitsuse määruse kohaselt suleti riigis saksa õppekeelega koolid.

1985 – algatati Euroopa kultuuripealinna projekt.

2001 – Poolas asutati erakond Õigus ja Õiglus.

Tagasi üles